Stendhal

See artikkel räägib kirjanikust, linna kohta vaata artiklit Stendal.

BERJAYA — Stendhal, Johan Olaf Sodemarki portree, 1840

Marie-Henri Beyle (kirjanikunimi Stendhal; 23. jaanuar 1783 Grenoble – 23. märts 1842 Pariis) oli prantsuse kirjanik, esseist ja kriitik, keda peetakse üheks nüüdisaegse psühholoogilise romaani ning kriitilise realismi rajajaks.

Beyle veetis lapsepõlve Grenoble’is, kus teda mõjutasid nii valgustusideed kui ka varajased pettumused perekonnaelus. Noore mehena astus ta Napoleoni armeesse ning osales ka 1812. aasta sõjakäigus Venemaale. Alates 1814. aastast elas ta peamiselt Põhja-Itaalias, eeskätt Milanos, mis kujunes talle vaimseks koduks ja oluliseks inspiratsiooniallikaks.

Alates 1831. aastast töötas Stendhal Prantsuse riigiteenistuses konsulina Civitavecchias ja Triestes.

Varasemal loomeperioodil kirjutas peamiselt biograafiaid, kus kuulsate heliloojate (Haydn, Mozart, Rossini jt) seas oli ka Napoleoni elulugu (1817–1818). Stendhal kirjutas lisaks romaanidele ka esseid, näiteks maalikunsti ajaloost Itaalias, aga ka armastusest, samuti mitmeid reisikirju ("Jalutuskäigud Roomas" jt).

Stendhal oli üks esimesi kirjanikke, kes kujutas ilukirjanduses sügavuti inimese sisemaailma, ühendades kriitilise realismi romantiliste ideedega ning rünnates oma teostes restauratsiooniaja ühiskondlikku ja poliitilist reaktsiooni. Tema tähtteosteks peetakse romaane "Punane ja must" (1831; eesti keeles 1938 ja 1952), "Parma klooster" (1839; eesti keeles 1959 ja 1981) ning postuumselt ilmunud "Lucien Leuwenit" (1894). Märkimisväärsed on ka tema autobiograafilised kirjutised, sealhulgas „Henri Brulardi elu“.

1808. aastal haigestus Stendhal süüfilisse. Teda raviti kaaliumjodiidi ja elavhõbedaga, mille kõrvaltoimed võisid olla isegi kahjulikumad kui süüfilis ise. Stendhal suri 59-aastaselt insuldi tagajärjel Pariisis ning on maetud Montmartre'i kalmistule.

Teoseid

Koos Giuseppe Carpani, Théophile Frédéric Winckleri ja Friedrich Schlichtegrolliga, "Vies de Haydn, Mozart et Métastase" (Lettres écrites de Vienne en Autriche, sur le célèbre compositeur Haydn, suivies d'une vie de Mozart, et des considérations sur Métastase et l'état présent de la musique en France et en Italie), Pariis, 1815 (1854 väljaanne) Google'i raamat
"Histoire de la Peinture en Italie", Pariis, 1817 (1929 väljaanne) 1. köide Gallica Bibliothèque nationale de France'i raamat, 2. köide Gallica Bibliothèque nationale de France'i raamat
"Rome, Naples et Florence", Angoulême, 1817 (1854 väljaanne) Google'i raamat
"De l'amour" ('Armastusest'), Pariis, 1822,

(1927 väljaanne), 1. köide Gallica Bibliothèque nationale de France'i raamat, 2. köide Gallica Bibliothèque nationale de France'i raamat

"Racine et Shakespeare", Pariis, 1823, (1928 väljaanne Gallica Bibliothèque nationale de France'i raamat
"Vie de Rossini", Pariis, 1823, (1854 väljaanne)Google'i raamat
"Racine et Shakespeare, II", Pariis, 1825
"D’un nouveau complot contre les industriels", Pariis, 1825 Gallica Bibliothèque nationale de France'i raamat
"Armance. Quelques scènes d'un salon de Paris en 1827", Pariis, 1827 (1927 väljaanne) Gallica Bibliothèque nationale de France'i raamat
"Vanina Vanini", Pariis, 1829
"Promenades dans Rome", Pariis, 1829 (1883 väljaanne) OpenLibrary raamat
"Le Rouge et le Noir", Pariis, 1830 OpenLibrary raamat
"Mémoires d'un touriste", Pariis, 1838 (1854 väljaanne) OpenLibrary raamat
"La Chartreuse de Parme", Pariis, 1839 : 1846 Gallica Bibliothèque nationale de France'i raamat (1927. väljaanne), 1. köide Gallica Bibliothèque nationale de France'i raamat, 2. köide Gallica Bibliothèque nationale de France'i raamat
"Chroniques italiennes: Vittoria Accoramboni, Les Cenci, La Duchesse de Palliano, L'Abbesse de Castro, Trop de faveur tue, Suora Scolastica, San Francesco a Ripa, Vanina Vanini", Pariis, 1837 – 1839 (1855 väljaanne)OpenLibrary raamat
"Idées italiennes sur quelques tableaux célèbres", Pariis, 1840
...

Eesti keelde tõlgitud teoseid

"Punane ja must", tõlkinud Johannes Semper, Eesti Riiklik Kirjastus 1952
"Parma klooster", tõlkinud Maria Hange (värsid tõlkinud Ain Kaalep), Eesti Riiklik Kirjastus 1959
"Lamiel", tõlkinud Ott Ojamaa, Perioodika 1983
"Itaalia kroonikad", tõlkinud Ott Ojamaa, Eesti Raamat 1984
"Armastus" (kokkuvõtlik tõlge pikemast traktaadist) – raamatus "Armastus. Aforismiraamat", koostanud Valev Mirtem, Tallinn 1999, lk 137–178
"Enesekesksed mälestused", tõlkinud Kaia Sisask, Vagabund 2003, ISBN 9985835646

Viited

Kirjandus

Franz Schiller, "Lääne-Euroopa uue aja kirjandusajalugu", II köide, RK Teaduslik Kirjandus, Tartu 1941, lk 11–25
Anatoli Vinogradov, "Aja kolm värvi" (biograafiline romaan). Vene keelest tõlkinud Adam Randalu, värsid tõlkinud Minni Nurme, Jaan Kross; eessõna: Maksim Gorki; järelmärkused: Ott Ojamaa. Eesti Raamat, Tallinn 1965, 616 lk
Horace Engdahl, "Üksilduse poliitika", Tõlkinud Ülev Aaloe, Vagabund, Tallinn 1998, lk 11–27 ("Stiil ja õnn" – Stendhali stiilist)
Stefan Zweig, "Kolm oma elu laulikut: Casanova, Stendhal, Tolstoi". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Eesti Raamat, Tallinn 2001, 256 lk
Linnar Priimägi, "Stendhali "punane" – tsitaat või sümbol?" – Akadeemia 2002, nr 6, lk 1231–41