11. sajand

11. sajand ehk XI sajand pKr ehk m.a.j. on kristliku ajaarvamise üheteistkümnes sajand, mis algas 1. jaanuaril 1001 ja lõppes 31. detsembril 1100. 2. aastatuhande esimene sajand.

Euroopa ajaloos peetakse seda sajandit kõrgkeskaja varaseks perioodiks. Pärast lühikest tõusu langes järsult Bütsantsi võim. Domineerisid viikingite järeltulijad normannid, kes vallutasid Inglismaa ja tungisid Lõuna-Itaaliasse.

Paavstidel oli silmapaistev roll Euroopas. Kristlus koges sellel sajandil suurt kirikulõhet, mis oli arenenud varasemate sajandite jooksul ladina lääne ja bütsantsi ida vahel, kui kaks suurimat konfessiooni olid lahku kasvanud. 1054. aastal panid Rooma paavst ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla, millega kirik lõhenes kreekakatolikuks ja roomakatoliku kirikuks.

Lääne-Aasias tõusid esile seldžukid, kes rajasid Seldžukkide riigi ja Rumi seldžukkide sultanaadi. Abbassiidide kalifaat nõrgenes. Sajandi lõpul viisid eurooplased läbi esimese ristisõja, et pühalt maalt ja Jeruusalemmast välja tõrjuda moslemitest seldžukid ning vabastada idapoolsed kristlased nende ikke alt.

Sündmused

1061 – sossolid (arvatavalt sakalased) hävitasid Jurjevi linnuse (Tartu) ning liikusid sõjakäiguga kuni Pihkvani, kus toimus nende ja venelaste vahel lahing, kus Pihkva kroonikate andmeil langes nende poolel tuhat ning sossoleid lugematu hulk.
1066 – algas Normanni vallutus Inglismaal. Pärast võitu 14. oktoobril 1066 toimunud Hastingsi lahingut, kus William võitis Inglismaa kuningat Harold II, sai ta tuntuks William Vallutajana. Haroldi sõjavägi oli järsult vähenenud Stamford Bridge'i lahingus, kus inglased võitsid 25. septembril 1066 Norra kuningat Harald III.