Viirastus
kas olid seal
või pigem ei?
kas teadsid ise, et olid
kui üldse
see tegelikult sina olid?
kuigi kahtlen
sest ammu oled läin´d
läbi une, jälle
kõndimas sind kuulsin
kuigi tean, et polnud sind
mõte sinust, iga öö
jälle kummitab mind
ja siis uuesti näen ma sind
tunnen sind
kuidas üle põranda käid
nii tasa
aga piisavalt valjult, et kuuleksin
siiski
pole seal sind
olid viirastus
lihtsalt jälle
kummitamas mind
05.05.26
ÖÖ
pime
mittenägeja öö
samas kõiketeadja
sest tõde teada on ta töö
ning sellest pääseda
keegi ei saa
see pole meie töö
meie töö
on olla paigal
kui taas
saabub pime öö
meie tööst
ei sõltu öö tulek
tuleb ta nii kui nii
tuleb pilvede vahelt
mille ahel juhatab ta
üle mägede noa
ta võtab üle su toa
ja loa tappa
ning uputada rappa
kõik su vead ja hirmud
kui on jälle
taevas kottpime
on sinu ainsaks tööks
oodata ööd
.....
Napoleon Isajev
Kui kuriteol oleks kunsti nägu
siis sõltub, mis sa teed
saad kellegist jagu
lased lahti vereveed;
ja ühel onul on pseudonüüm
kuidas me teame teda
puudu vaid kostüüm
kui tegi mõrvatööd seda;
kellegi tädi, kelle plaanis
oma sõjaplaanis nottida
lugu nagu romaanis
31 hoobiga kottida;
ja tõeline superstaar
meediale ise end teavitab
kaks lauset on kommentaar
punaselt sõnumit levitab;
mõistus vedas alt, abiks kurat
markeriga kapi peale sai
kuulsus saadab seda härrat
ja tegi saatus .....
Armastada sügavalt
Armastada
Sügavalt
Sügavamalt, kui merepõhi
Tugevamalt, kui tuul
Mis rebib rannalt meie jäljed
Armastada nii
Et armastus ei mahu sõnadesse
Armastada nii
Et isegi vaikus pole tühi
Vaid täis mind ja sind
Täis meid
Armastada nii
Et aeg ei julge vahele segada
Armastada
Sügavalt
külatee äärset võilille vaadates
miljoneid aastaid
oled hommikupäikesest
avanenud loojangus sulgunud
kandnud edasi nii oma
elutahet kui pärani suuga
päikese joomist
tuhandeid sõdu ära
on olnud verest
värvunud jõed
sinul ent seeme
läheb tuulde
maandub ka värske
mürsulehtri suule
kasvab seal suureks
(uut) elu ilma tuues
Kirjutamata kiri
Sa uskusid kaua,
et reetsin sind,
kui oma teed ma läksin.
Oh tea siis, armas,
kuis ootas mu hing,
et sina oled see,
kes valib kord mind.
Ma ootasin kärsitult,
kuid mulle keerasid selja,
olin täiesti kindel,
et hülgasid mind.
Sa ei näinud mu pisaraid,
sest sa ei vaadanud tagasi,
meie vahel on klaasist sein,
mille oma tunnete ümber ladusid,
nii mina su elust tookord kadusin.
Anna andeks, et ma ei teadnud
ega osanud lugeda su mõtteid,
pole keegi meist veatu,
kui saatus teele puistab tõkkeid.
Loodan seda vaid,
et oled nü&uum .....
Võililletutid
Võilill on ilus lill,
kuid ta umrohu nime all.
Siiski ei kao võilill kuhugi,
õietutti vahetab ta jällegi.
Kui uduõrn on võililletutt,
siis tuulevaikust paludki.
Võililletutile õhkõrnale
ei lenda mesilanegi.
Ja liblika tiibki
võililletutti ei puutu,
olgugi, et õrnad nad mõlemad,
minule võililled meeldivad..
Ämmaemandate päev
Ämmaenandatel on tore töö,
viibivad uue elu sünni juures
päeval ja ööl.
Ämmaemandatel pisarad silmis
on kogu aja,
soojast südamest tulevad,
põsele jälgi jätavad.
Ämmaemandad on abivalmid ja kenad,
neist lohutust saavad õrnahingelised emad.
Koos emadega valutavad nad südant,
moraalseks toeks on nad emal',
sünnitegevuse juures on nemad,
õrnalt kätt silitavad emal.
Ämmaemaddatel pidupäev on täna,
kõrvus kõlab rõõmus sünnikära,
.....
Rohud või aeg?
Ma ei tea, kas see on rohud või aeg,
aga miski mind teiseks inimeseks teeb.
Kui ma end peeglist vaatan,
siis keegi vastu ei vaata.
Ei tunne enam nii teravalt valu,
aga see vaikus ei tundu ka nagu rahu.
See pole rahu, see pole ka selgus,
see on midagi, mida ma ei tea.
Nagu vaataks pealt,
enam pole seda tunnet, et käin üle pea.
Aga sisimas tean, et ei vea.
Tühjad tunduvad need read,
tundeid pole peas,
aga tunnen nagu peaks.
Inimene
Inimlast kohtle
ta väärtuse järgi
end ära kiida
töö kannab härgi
Ära rumalat naera
eksinu juhata
sunnitöö asemel suikujal
lase tal veidike puhata
Näljasel supipott
uitajal ulata hing
tuulte ja tormide eitajal
südame kujuga ring
Tükikest enesest andes
kulu ei ole veel kaotus
sind ja su sügavust aimab
tunneb vaid taevalaotus
maiõhtul
koos teeäärsete
sulgunud võililledega
pessa kuuseokast
seljas tiriva sipelgaga
õhtul jääd magama
puudel lehedki on
lakanud päikest limpsimast
õhturahu servapidi
pilve alla kauaks varjub
sellest piisab et
ta saaks tulla
ööseks taeva alla
meele hellusega
üle hetke serva kallaks
*
Sa ütle mul'...
Mis liigutab Su südant kõige enam?
Milline soov Sul mõlgub
mõtete peal?
Millist värvi on Su unistused?
Millist mõttelõnga ketrad peas?
Pole jahtunud veel minu süda,
seal tunnete jaoks ruumi küll.
Sinust hoolin,
soojalt kaisutan oma mõtetes Sind.
Kõik kohad täis on kena kevadet,
kurb, et Sind ei ole kohal.
Sa ütle mul',
mida vajad kõige enam?
Loojang
Päiksekiirte lummuses,
õhtus, hetke valguses
vaatan taevast, mõtlen vaid,
kuhu küll kõik pilved said,
jättes selja taha tema,
särava ja nõnda kena.
Taeva punastavas värvis
vaatan talle vaikselt järgi
kuni lahkumas on siit,
lehvitades viimset kiirt,
justkui öeldes "Näeme jälle!",
nõnda maailm vajub unne.
- Tarmo Selter -
2026
Ütlemata sõnad
Muutumatus muutumises kulgeb eluvool,
ühel hetkel avastad end mõttelt,
et kogemustepagas on pungil mäletsusi,
ehk rohkem veelgi kui uusi unistusi,
milleni selles elus püüelda soovid.
Kohtudes inimestega minevikust,
aktiveerid hingeosakeste mälu,
reisid ajas tagasi sinna,
kus kõik oli alles ees.
Millega oled rahul ja mida kahetsed?
Mis jäigi tegemata
ja milleks on veel aega?
Kõiki sõnu ei peagi välja ütlema,
aga need olulised kõige tähtsamale hingele
tuleb öelda enne, kui selleks pole enam v&o .....
Kord noorus
Väiksena tahtsin saada suureks,
Suureks kasvades, nooreks jääda tahtsin.
Kasvasin ma liiga kiirelt suureks,
Hinges olin täisealine juba noorelt.
Vara küpseks ma sain, et ellu jääda,
Muidu oleks minust kasvanud ka pehmo,
Kes ei saa hakkama mitte millegagi.
Pehmo kelles meest poleks olla nähagi.
Nüüd olen ma suur ja proovin käituda ma uuelt.
Enam ei saa käituda ma nagu laps.
27/10/24
Bulgaaria pani ära
Ei teinud muud pistmist
Eurovisiooniga, kui lugesin
kuidas esineti ja hindamist
õige riik, a rõõ ustasin
kõva vahemaa 2 kohaga
mis ÜLDSE ei tohiks
seal võistelda, aga
ometigi seal - miks?;
kohtunike ära ostmine
ei tasunud ära
rahval parem teadmine
vilistati, tehti kära;
aga pole aega luuseritele
sest 1 riik tituleeritud
uhkust andma Ida - Eurooplastele
see sai välja teenitud
Südakevadine uni
Kildudeks on purunenud vaas,
killud risti-rästi laiali nüüd maas.
Sinilillad killud laua all
vaip on lilleveest vettind hall.
Kildudeks on purunenud vaas
hüatsindi tulbi sigrimigri maas.
Violetsed õied laiali on taas
meenub südakevadine aas.
Klaasikillud lille õied maas.
Suvi tulemas on taas,
Päiksekiiri läbinud on klaas.
Kilde, õisi täis on maa,
lille lõhna tunnen taas.
Ma ärkan… Ahhaa…
Armasta armastust
Mulle meeldib olla Sinu kõrval,
tunda Sinu lähedust,
meeldib käest Sul kinni hoida
õrnalt,
meeldib Sinu huulte puudutus.
Armastus me vahel
õitseb nagu kevad
ei lase teineteise käest me lahti
mitte iialgi,
südamesoojust tunda on alati.
Meie armastuse vahele
kui kurbus poeb,
siis oleme ikka teineteisele toeks,
meil üks on mure kanda,
kõik rõõmudki meil ühised on.
Me oleme kui sukk ja saabas,
seda palju on öeldud meile,
kõik meie silmadest armastust loevad,
meil südamed sulanud on &uum .....
[VC://link established]
[mode: poetic_exchange]
[status: unstable intimacy]
>> SEND maalin end sinu tuppa
<< RECV magan su n2os ja su suus
<< RECV arvan su huntide hulka
>> SEND olen su pruutidest uus
<< RECV vajan su pilku - mu peeglit
>> SEND kui saad, 2ra otsi mind minust
>> SEND toida mu illusiooni
<< RECV toida mind oma ilust
[system] overlap detected: identity merge in progress
[system] packets no longer separable
[VC://signal degrading]
/Riin Lepaoks/
tunnen et pean
tunnen et mina pean
kasele tee ääres
ütlema:
oled nüüd hiirekõrvus
pärast rohuroheline
enne raagumist
muutuda jõuad kuldkollaseks
nii igal kevadel
ja sügisel uuesti
kuhu siia-sinna viimaks
tuul su lehti kannab
mina öelda ei tea
*
Mitte “kasel on vaja kuulda”, vaid:
miks inimene tunneb, et ta peab midagi ütlema maailmale, mis saaks ilma temata samuti hakkama.
Ja ometi — vahel tekib sees niisugune vaikne kohustus märgata.
Nagu, kui kevadel esimene hiirekõrv tuleb, siis keegi justkui peab .....
