Vihkamine

See artikkel räägib üldmõistest; Mathieu Kassovitzi filmi kohta vaata artiklit Vihkamine (film 1995)

Vihkamine on püsiv tugev vastumeelsus või vaenulikkus mõne olendi, asja või nähtuse või olendite, asjade või nähtuste rühma vastu.^[1] Vihkamisele tüüpilisteks emotsioonideks peetakse viha, põlgust ja tülgastust, mis võivad tekkida kokkupuutel vihkamise objektiga või selle meenutamisel. Vihkamise tüüpilisteks käitumuslikeks avaldusteks peetakse vihkamise objekti kahjustamist (kuni hävitamiseni välja) ja sellest eemalehoidmist. Vihkamine ja sellega seotud emotsioonid võivad olla varjamatud või teiste eest varjatud. On vaieldav, kas vihkamise mõistet saab laiendada ilma emotsionaalse komponendiga hoiakutele. Vihkajal võivad emotsioonid aja jooksul tuhmuda, kuigi käitumine oluliselt ei muutu. Mõnikord (eriti liitsõnades ja ühiskondliku nähtusena) nimetatakse vihkamist vihaks, kuid vihkamist ei tohi segi ajada vihaemotsiooniga. Vihkamist peetakse armastuse ja sõpruse vastandiks.

Vihkamist võidakse heaks kiita, hukka mõista või ükskõikselt vastu võtta. Kristluses peetakse vihkamist suureks patuks. Mõnes usundis õhutatakse inimesi kindlaid inimrühmi vihkama.

Vihkamise väljendamisviis sõltub kultuurist ja olukorrast. Mõni vihkamise väljendusviis on pluralistlikes kultuuriruumides seadusega keelatud.

Emotsioon

Emotsioonina võib viha tunda lühikest või pikka aega.^[2] See võib olla väikse intensiivsusega, näiteks “Ma vihkan Robloxi” või suure intensiivsusega “Ma vihkan kogu maailma”. Mõnikord on viha õpitud reaktsioon, mida on ajendanud välised mõjud, näiteks kogemused, mis on seotud vägivalla, valelikkuse või manipulatsiooniga. Viha tundmine on sügav psühholoogiline reaktsioon, mille korral tuntakse, et ollakse lõksus või teadmatuses.

Robert Sternberg kirjeldas vihkamise kolme elementi järgmiselt:

soov intiimsust eemale tõrjuda ning vajadus distantsi järele (võib olla tingitud eelnevast halvast kogemusest, kus lähedus on põhjustanud ohtu);
kirglikkus, mis väljendub intensiivse viha või hirmuna;
pühendumus muuta vihatud objekt ka teiste silmis vihatuks või väärtusetuks.^[3]

Psühhoanalüüs

Sigmund Freud on kirjeldanud viha kui ego seisundit, mille eesmärk on oma ebaõnne põhjustajast vabaneda. Ta järeldas sellest, et viha mängib olulist rolli enesealalhoiutungi ülal pidamises.^[4]

Donald Winnicott on ühe vihkamise arenguetapina nimetanud seda, et agressiivset käitumist hinnatakse üha rohkem ning vihast on saanud tsivilisatsiooni märk.^[5]

Adam Philips arvas, et tõeline lahkus kahe inimese vahelises suhtes on võimatu ilma vihkamise ja vihatud olemiseta. Tõeline siirustunne tekib siis, kui suhetes pööratakse konfliktidele tähelepanu ja tülidega kaasnevaid vaenulikke tundeid väljendatakse.^[6]

Seaduslikkus

Juriidilises keeles on vaenukuriteod (inglise keeles hate crime) kriminaalsed aktid, mis võivad olla motiveeritud vihkamisest. Selliste kuritegudega seotud kriminaalid valivad oma ohvriteks inimesi, kes eristuvad teistest rassi, soo, religiooni, seksuaalse sättumuse, vaimse seisundi, puude, klassi, rahvuse, vanuse või poliitilise kuuluvuse poolest.^[7]

Vaenukõne on kõne, millega tahetakse halvustada kindlat isikut või inimgruppi, sõltuvalt nende sotsiaalsest või etnilisest rühmast. Kõne alla kuuluvad nii suuliselt kui ka kirjalikult esitatud tekstid ning ebasündsad käitumisaktid avalikus ruumis. Inglise keeles kutsutakse verbaalset eelarvamuse väljendamist, mille puhul kindlat gruppi solvatakse kaudselt eraldi terminiga antilocution. See on Allporti skaalal esimene punkt, millega ühiskonnas avalduvat eelarvamust hindama hakatakse.

Paljudes riikides on tahtlikult esitatud vihakõne kriminaalkorras karistatav vaenu õhutamise seadusandluse all. Mõnes riigis ei osata selgeid piire panna, sest vaieldakse selle üle, kas vaenukõne keelamine piirab isikute õigust sõnavabadusele või mitte.

Neuroloogia

Vihkamise neuronaalseid korrelaate on uuritud fMRI (funktsionaalne magnetresonantstomograafia) meetodiga. Katses skaneeriti inimeste aju, kui nad vaatasid pilte inimestest, keda nad vihkasid. Tulemused näitasid suurenenud aktiivsust keskses otsmikukäärus, paremas putamenis, mõlemapoolselt premotoorses korteksis, frontaalses pooluses ja mõlemapoolselt inimese aju mediaalses insulaarkorteksis.^[8]

Inimestel, kes põevad misofooniat (helide vihkamine), vallanduvad teatud helide tõttu negatiivsed emotsioonid ja sealhulgas vihatunne.^[9]

Etnolingvistika

Vihkamist märgitakse keeltes erineval kujul. Mõnes keeles on selle emotsiooni väljendamiseks mitu sõna, mida kasutatakse viha avaldumise konteksti järgi. Samas näiteks prantsuse keeles on kindel fraas J'ai la haine (otsetõlkes “mul on viha”), millega väljendatakse viha, mis ei sõltu suhetest. See tähendab, et vihatav objekt puudub ega ole seotud välise jõu, asja või inimesega. Fraasiga näidatakse sihitut soovi hävitada.^[10]

Filosoofia

Aristoteles eristab "Retoorikas" vihkamist raevust: raev on suunatud valu tekitamisele ja võib ajaga vaibuda, vihkamine aga soovib objekti hävimist ega leevene ajaga.^[11]

David Hume ütleb teoses "A Treatise of Human Nature", et vihkamine ja armastus on lihtsad tunded, mida ei saa defineerida, vaid ainult kogeda.^[12]

Kirchneri ja Michaëlise filosoofiliste põhimõistete sõnaraamatust (1886): "Vihkamine on kirglik vastumeelsus selle vastu, mis on meile ebameeldivust valmistanud. Vihkamine, armastuse vastand, mitte ainult ei põlga inimest, vaid soovib talle ka kahju teha. See tuleneb sageli omakasust, kadedusest, haavatud auahnusest, armukadedusest või ärapõlatud armastusest. Selle poolest, et vihkamine omistab vihatavale tähtsuse, erineb see põlgusest. Asju ei saa põhimõtteliselt vihata, vaid saab ainult tunda nende vastu vastumeelsust või tülgastust, sest neid saab küll hävitada, kuid neile ei saa kahju teha. Ka kurja vihkamine on ainult tülgastus selle vastu."^[13]

Religioon

Usundid suhtuvad vihkamisse halvasti. Budismis peetakse tigedust, viha ehk vihkamist (dveśa, dosa) koos pettekujutluse ja ahnusega üheks peamistest meeleplekkidest, üheks kolmest meelemürgist.^[14] Konfutsius nõuab, et inimesed kohtleksid kõiki headuse ja omakasupüüdmatusega, ilma kadeduse ja vihkamiseta. Ka kristlus lükkab vihkamise tagasi, sest Jeesus kutsub mäejutluses üles hoopis vaenlaste armastamisele (Mt 5:43-44).^[15]

Vaata ka

Viited

↑ Reber, A. S., Reber, E. (2002). The Penguin dictionary of psychology. New York: Penguin Books.
↑ Reevy, Gretchen M.; Ozer, Yvette Malamud; Ito, Yuri (2010). Encyclopedia of Emotion (inglise). Greenwood. Lk 302. ISBN 978-0313345746.
↑ "Hate". Robert J. Sternberg (Ameerika inglise). Vaadatud 11. mail 2026.
↑ The Pelican Freud Library. On Metapsychology The Theory Of Psychoanalysis. Lk 135.
↑ Winnicott, Donald W. (1992). The Child, The Family And The Outside World (inglise). Lk 239. ISBN 978-0201632682.
↑ Phillips, Adam; Taylor, Barbara (2009). On Kindness (inglise). Lk 93. ISBN 978-0312429744.
↑ Stotzer, Rebeca (2007). "Comparison of hate crime rates across protected and unprotected groups" (PDF). williamsinstitute.law.ucla.edu. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19. oktoober 2013. Vaadatud 11. mail 2026.
↑ Zeki, Semir; Romaya, John Paul (29. okt 2008). "Neural Correlates of Hate". PLOS ONE (inglise). 3 (10): e3556. DOI:10.1371/journal.pone.0003556. ISSN 1932-6203. PMC 2569212. PMID 18958169.
↑ Swedo, Susan E.; Baguley, David M.; Denys, Damiaan; Dixon, Laura J.; Erfanian, Mercede; Fioretti, Alessandra; Jastreboff, Pawel J.; Kumar, Sukhbinder; Rosenthal, M. Zachary; Rouw, Romke; Schiller, Daniela; Simner, Julia; Storch, Eric A.; Taylor, Steven; Werff, Kathy R. Vander (17. märts 2022). "Consensus Definition of Misophonia: A Delphi Study". Frontiers in Neuroscience (inglise). 16. DOI:10.3389/fnins.2022.841816. ISSN 1662-453X. PMC 8969743. PMID 35368272.
↑ Underhill, James W. (2012). Ethnolinguistics and Cultural Concepts: truth, love, hate & war (inglise). Lk 161.
↑ Smith, Tiffany Watt (2016). The Book of Human Emotions: From Ambiguphobia to Umpty -- 154 Words from Around the World for How We Feel (inglise). ISBN 978-0316265409.
↑ F. Scott Spencer. Mixed Feelings and Vexed Passions: Exploring Emotions in Biblical Literature, SBL Press 2017, lk 61.
↑ Friedrich Kirchner, Carl Michaëlis. Kirchners Wörterbuch der philosophischen Grundbegriffe, 6. trükk, Meiner: Leipzig 1911. Veebis
↑ trivisa. – Robert E. Buswell, Donald Sewell Lopez Jr.. The Princeton Dictionary of Buddhism Princeton University Press: Princeton 2014, ISBN 0-691-15786-3, lk 926.
↑ Thomas Ohm. Liebe. – Religion in Geschichte und Gegenwart, 3. trükk, kd 4, directmedia: Berlin 2004, lk 362.

Kirjandus

Jeffrie G. Murphy, Jean Hampton. Forgiveness and Mercy, Cambridge: Cambridge University Press 1988.
Jean Hampton. Forgiveness, Resentment and Hatred. Vt Jean Hampton Andestus, pahameel ja vihkamine.

[1] Reber, A. S., Reber, E. (2002). The Penguin dictionary of psychology. New York: Penguin Books.

[2] Reevy, Gretchen M.; Ozer, Yvette Malamud; Ito, Yuri (2010). Encyclopedia of Emotion (inglise). Greenwood. Lk 302. ISBN 978-0313345746.

[3] "Hate". Robert J. Sternberg (Ameerika inglise). Vaadatud 11. mail 2026.

[4] The Pelican Freud Library. On Metapsychology The Theory Of Psychoanalysis. Lk 135.

[5] Winnicott, Donald W. (1992). The Child, The Family And The Outside World (inglise). Lk 239. ISBN 978-0201632682.

[6] Phillips, Adam; Taylor, Barbara (2009). On Kindness (inglise). Lk 93. ISBN 978-0312429744.

[7] Stotzer, Rebeca (2007). "Comparison of hate crime rates across protected and unprotected groups" (PDF). williamsinstitute.law.ucla.edu. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19. oktoober 2013. Vaadatud 11. mail 2026.

[8] Zeki, Semir; Romaya, John Paul (29. okt 2008). "Neural Correlates of Hate". PLOS ONE (inglise). 3 (10): e3556. DOI:10.1371/journal.pone.0003556. ISSN 1932-6203. PMC 2569212. PMID 18958169.

[9] Swedo, Susan E.; Baguley, David M.; Denys, Damiaan; Dixon, Laura J.; Erfanian, Mercede; Fioretti, Alessandra; Jastreboff, Pawel J.; Kumar, Sukhbinder; Rosenthal, M. Zachary; Rouw, Romke; Schiller, Daniela; Simner, Julia; Storch, Eric A.; Taylor, Steven; Werff, Kathy R. Vander (17. märts 2022). "Consensus Definition of Misophonia: A Delphi Study". Frontiers in Neuroscience (inglise). 16. DOI:10.3389/fnins.2022.841816. ISSN 1662-453X. PMC 8969743. PMID 35368272.

[10] Underhill, James W. (2012). Ethnolinguistics and Cultural Concepts: truth, love, hate & war (inglise). Lk 161.

[11] Smith, Tiffany Watt (2016). The Book of Human Emotions: From Ambiguphobia to Umpty -- 154 Words from Around the World for How We Feel (inglise). ISBN 978-0316265409.

[12] F. Scott Spencer. Mixed Feelings and Vexed Passions: Exploring Emotions in Biblical Literature, SBL Press 2017, lk 61.

[13] Friedrich Kirchner, Carl Michaëlis. Kirchners Wörterbuch der philosophischen Grundbegriffe, 6. trükk, Meiner: Leipzig 1911. Veebis

[14] trivisa. – Robert E. Buswell, Donald Sewell Lopez Jr.. The Princeton Dictionary of Buddhism Princeton University Press: Princeton 2014, ISBN 0-691-15786-3, lk 926.

[15] Thomas Ohm. Liebe. – Religion in Geschichte und Gegenwart, 3. trükk, kd 4, directmedia: Berlin 2004, lk 362.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]