close
Mine sisu juurde

Tukums

Allikas: Vikipeedia
BERJAYA  See artikkel räägib Läti linnast; Nīkrāce valla küla kohta vaata artiklit Tukums (Nīkrāce vald)

Tukums

läti Tukums
BERJAYA
Tukumsi kesklinn

Pindala: 13,6 km² (2026)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 16 033 (1.01.2026)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 56° 58′ N, 23° 9′ E
Tukums (Läti)
Tukums

Tukums (läti) (liivi keeles Tukāmō, saksa keeles Tuckum) on linn Lätis. Tukumsi piirkonna keskus.

Tukumsis eristatakse järgmisi linnaosasid: Centrs, Durbe, Jauntukums, Lauktehnika, Laustiķu pļava, Ozoliņi, Tīle ja Veļķi.[3]

Tukums asus kuralaste Vanema muinasmaakonnas. Asulat on esimest korda kirjalikult mainitud aastal 1253. Asudes strateegiliselt tähtsal kohal (olles värav Kuramaale), oli see Liivi ordu ordumeistrite isiklikus valduses. Keskajal oli Tukums alev (kirjalikes allikates on Tukumsit aleviks nimetatud esimest korda aastal 1445). 1485. aastal rüüstasid Tukumsit Riia linna väed.

XVIII sajandil rajati linna kaitseks selle kirdepiirile kahekorruseline torn, kus asub praegu Tukumsi ajaloomuuseum. Linn on see aastast 1798. Aastal 1800 avati Tukumsis esimene kool. Aastal 1860 sillutati seal paraadi tarbeks esimene tänav. Aastal 1877 avati Riia–Tukumsi raudtee. Aastal 1923 hakati linna varustama elektriga. Aastani 2009 oli linn Tukumsi rajooni halduskeskus.

Vaatamisväärsused

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
Tukumsi linnamägi

Riikliku kaitse all on Tukumsi linnamägi, Tukumsi muinaskalmed, Tukumsi ordulinnuse varemed, Durbe mõisa hoonetekompleks, sealhulgas park, teenijate maja ja häärber, linnamüüri ning selle tornide jäänused, sealne luteri kirik, selle orel, orelirõdu, kirikuliste pingid ja vitraažid "Evangelist Johannes ja apostel Peetrus", "Hea karjane", "Apostel Paulus ja evangelist Markus" ning "Kristus". Regionaalse kaitse all on vanalinn, Tukumsi muinaskalmed, katoliku kiriku oreliprospekt ja vana apteek.[4]

Looduskaitse all on Veļķi kraavi tammed, Avotu iela tamm, Odrija kirsipuu, Durbe lossi valge mänd, Durbe lossi rotundi valge mänd, Durbe lossi valgepöök, Durbe lossi lehised, kirsipuu Durbe lossi taga metsas, Durbe kuused ja Durbe männid, lisaks veel viis tamme, kolm saart, vaher ja hõberemmelgas.[5]

Elanike arv

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1232 (1797)
  • 199 (1800)
  • 2800 (1840)
  • 3398 (1863)
  • 6151 (1881)
  • 7555 (1897)
  • 12 600 (1914)
  • 4433 (1920)
  • 7167 (1925)
  • 7658 (1930)
  • 8144 (1935)
  • 6926 (1941)
  • 6941 (1943)
  • 10 832 (1959)
  • 14 760 (1970)
  • 18 895 (1979)
  • 21 439 (1989)
  • 12 404 (2000)
  • 11 900 (2007)
  • 18 402 (2011)
  • 17 787 (2013)
  • 17 563 (2015)
  • 17 075 (2017)
  • 16 999 (2019)
  • 16 691 (2021)
  • 16 182 (2025)


Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]