Kigali

**Kigali**
	Lidnanznam;
Valdkund	Ruand
Eläjiden lugu (2026)	2,065,183 ristitud
Pind	730 km²
Pämez'	Pudens Rubingisa; (eloku 2019—,; Pudence Rubingisa)
Telefonkod	+250
Aigvö	UTC+2

Kigali (mugažo ruandan [ki.ɡɑ́.ɾi], anglijan da francijan kelil) om Ruandan pälidn (ripmatomuden aigaspäi vl 1962) da kaikiš suremb lidn. Otab ühtennimižen agjan pindan seičeme kümnendest, om sen administrativižeks keskuseks mugažo.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1907 kuti Saksanman kolonialižen ohjastusen sijaduz. Vozil 1921−1962 oli Bel'gijan ohjandusen al Ruanda Urundi-territorijas.

Kigali om kebnan tegimišton keskuz. Kofen kazvatand da tinan samine tegesoiš ezilidnoiš.

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalas, mägiden pautkil 1300..2071 m korktusil, 1567 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Ühtennimine mägi om kaikiš korktemb, 1850 metrad.

Klimat om ekvatorialine mussonine, kuiv sezon oleskeleb kezakus-elokus (61 mm). Il'man lämuz om +16..+26 C° vodes läbi, paneb sadegid 970 mm vodes.

Tobmuz

Kigali-agj jagase koumeks administrativižeks rajonaks (akarere): Gasabo, Kicukiro i N'jarugenge. Rajonad alajagasoiš 35 imirenge:ks.

Eläjad

Vn 2022 Ruandan rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 1,745,555 eläjad, heišpäi lidnalaižed 1,518,632 ristitud (87 %), külälaižed 226,923 ristitud (13 %). Vl 2015 lidnan eläjiden lugu oli 1,256,994 ristitud ezilidnoidenke. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Ruandan universitet i Kigalin ripmatoi universitet oma üläopendusen aluzkundoikš.

Transport

Kundaline transport om maršrutkid da mototaksid.

Rahvahidenkeskeine civiline Kigali-lendimport (KGL / HRYR, 1,2 mln passažiroid vl 2019) sijadase seičemes kilometras päivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi Kanombe-rajonas. Sišpäi tehtas reisid Afrikan äjihe maihe, Benilüksan maihe, Dubaihe, Stambulha, Mumbaihe. Uz' rahvahidenkeskeine Bugeser-lendimport (Bugesera) om sauvomas nell'kümnes kilometras suvhe lidnaspäi vspäi 2017, sen sauvomižen lopind linneb vl 2028.

Galerei

Lidnan tobmuden sauvuz (2024)
Pühän Kanzan päjumalanpert' (katoline, 1913), vn 2024 nägu
Njabugogo-avtobusstancii vl 2017

Homaičendad

Irdkosketused

Lidnan sijaližen tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (kigalicity.gov.rw). (angl.)

Kigali Vikiaitas

	Afrikan pälidnad
	Abudž \| Addis-Abeb \| Akkr \| Alžir-lidn \| Antananarivu \| Asmar \| Bamako \| Bangi \| Banžul \| Bisau \| Brazzavil' \| Dakar \| Dodom \| Džibuti-lidn \| Džub \| Fritaun \| Gaborone \| Giteg \| Harare \| Hartum \| Jamusukro \| Jaunde \| Kair \| Kampal \| Kigali \| Kinšas \| Konakri \| Librevil' \| Lilongve \| Lome \| Luand \| Lusak \| Malabo \| Maputu \| Maseru \| Mbabane \| Mogadišo \| Monrovii \| Moroni \| Nairobi \| Ndžamen \| Niamei \| Nuakšot \| Port Lui \| Porto Novo \| Prai \| Pretorii \| Rabat \| San Tome \| Tripoli \| Tunis-lidn \| Uagadugu \| Viktorii \| Vindhuk