close
Mine sisu juurde

Madrid

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
BERJAYA  See artikkel räägib omavalitsusüksusest; linnastu kohta vaata artiklit Madridi linnastu.
Madrid
[ madr'iid ]
BERJAYA
Gran Vía
Lipp
Vapp
Madridi lipp
Madridi vapp
Pindala: 605,77 km²
Elanikke: 3 477 497
Koordinaadid: 40° 25′ N, 3° 42′ W
Madrid (Hispaania)
Madrid
Kaart

Madrid on Hispaania pealinn, Madridi autonoomse piirkonna ja Madridi provintsi keskus ning riigi rahvarohkeim linn. 3,5 miljoni elanikuga Madrid on Euroopa Liidu (EL) suuruselt teine linn Berliini järel[1][2] ja selle linnastu on EL-is suuruselt teine Pariisi järel.[3] Omavalitsusüksuse pindala on 605,77 km2. Madrid asub Manzanarese jõe ääres Pürenee poolsaare keskosas umbes 650 meetri kõrgusel merepinnast. See on riigi poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus.

Madridi kindlustatud asula kujunes 9. sajandi lõpul Córdoba emiraadi sõjalise eelpostina. Kristlased vallutasid Madridi 1083. või 1085. aastal ja sellest sai hiliskeskajal märkimisväärne Kastiilia krooni linn. Madrid hakkas halduskeskusena arenema alates 1561. aastast, kui sellest sai Hispaania monarhia õukonna alaline asukoht. Järgnenud sajanditel tugevnes linna roll tsentraliseeritud riigi kujunemise käigus.[4]

Madrid on üks Euroopa olulisemaid majanduskeskusi: sinna on koondunud enamik Hispaania pangandusest ning seal asuvad näiteks Telefónica, Iberia, BBVA ja FCC peakorterid.[5] Globalization and World Cities Research Network liigitab Madridi alfataseme maailmalinnaks.[6] Linnas asuvad Maailma Turismiorganisatsiooni, Iberoameerika Peasekretariaadi (SEGIB), Iberoameerika Riikide Organisatsiooni (OEI) ja Avaliku Huvi Järelevalve Nõukogu (PIOB) peakorterid. Hispaania Kuningliku Akadeemia standardiseeriva rolli tõttu on Madrid hispaania keele normeerimise keskus.[7] Madridis toimuvad messid nagu FITUR,[8] ARCO,[9] SIMO TCI[10] ja Madridi moenädal.[11] Madrid on jalgpalliklubide Real Madrid ja Atlético Madrid kodulinn.

Linna vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Plaza Mayor, Madridi kuningapalee, Teatro Real, 1631. aastal rajatud Buen Retiro park, 19. sajandist pärinev Hispaania Rahvusraamatukogu hoone, mitmed riiklikud muuseumid[12] ning Paseo del Prado äärne Kunsti Kuldne Kolmnurk, kuhu kuuluvad Prado muuseum, moodsa kunsti muuseum Reina Sofía ja Thyssen-Bornemisza muuseum.[13] Linnapea on Rahvaparteisse kuuluv José Luis Martínez-Almeida.[14]

Etümoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Nime päritolu on teadmata. Madridi kohanime päritolu kohta on esitatud mitmeid teooriaid, kuid ükski neist ei seleta nime häälikulist arengut täielikult:[15]

  • keldi päritolu (*Magetoritum,[16] mille tüvi -ritu tähendab "koolmekohta");
  • araabiakeelne sõna maǧrà/majrā ("veevool")[16] või araabiakeelne nimi مجريط (majrīṭ, "allikas" või "purskkaev");[17]
  • ladinakeelse sõna matrix, matricis ("veevool") mozaraabi vaste.[16]

Madridi hüüdnimede hulka kuuluvad Los Madriles[18] (mitmuses) ja La Villa y Corte ("linn ja õukond").

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeva Madridi ala on olnud asustatud eelajaloolistest aegadest.[19][20] Sealt on leitud keldi carpetanide asula, Rooma villade,[21] Santa María de la Almudena kiriku lähedal asunud läänegooti basiilika ning Casa de Campo, Tetuáni ja Vicálvaro lähistel paiknenud kolme läänegooti nekropoli arheoloogilisi jäänuseid.[22]

Keskaeg

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene ajalooürik Madridi asula olemasolust pärineb moslemiajast. 9. sajandi teisel poolel[23] lasi umaijaadide emiir Muhammad I ehitada Manzanarese jõe lähedal asuvale neemele kindluse, mis oli üks paljudest Al-Andalusi ning Leóni ja Kastiilia kuningriikide piirile rajatud kindlustest, et kaitsta Toledot põhjast lähtuvate kristlaste rünnakute eest ning olla lähtepunktiks moslemite pealetungidele. Pärast Córdoba kalifaadi lagunemist 11. sajandi alguses liideti Madrid Toledo taifaga.

1079. aastal alanud laiema Toledo taifa vallutamise sõjakäigu käigus vallutas Leóni ja Kastiilia kuningas Alfonso VI Madridi 1083. aastal, soovides kasutada linna pealetungi tugipunktina Toledo linna vastu,[24] mis vallutati omakorda 1085. aastal. Pärast vallutust hõivasid kristlased linna keskosa, moslemid ja juudid tõrjuti äärealadele. Kuna Madrid asus 1118. aastani moslemite võimu all püsinud Alcalá lähedal, jäi see mõneks ajaks piirialaks, kannatades Almoraviidide ajal mitme rüüsteretke all, ning selle müürid hävitati 1110. aastal.[24]

Madrid kinnitati 1123. aastal Alfonso VII valitsusajal villa de realengo'ks, mis tähendas otsest alluvust kroonile.[25] 1123. aasta Otorgamiento hartaga määrati esimest korda sõnaselgelt kindlaks Madridi ja Segovia piirid, milleks olid Puerto de El Berrueco ja Puerto de Lozoya.[26] Alates 1188. aastast oli Madridil õigus olla Kastiilia kortesides esindatud.[27] 1202. aastal andis Alfonso VIII Madridile esimese linnanõukogu tegevust reguleeriva harta,[28] Ferdinand III laiendas seda 1222. aastal. 1346. aasta jaanuaris muutis Alfonso XI linna valitsemiskorda, kehtestades regimiento ehk 12 regidor'iga valitsemissüsteemi.[29]

13. sajandi keskpaigast kuni 14. sajandi lõpuni võistlesid Madrid ja Segovia Real de Manzanaresi ala kontrolli pärast. Segovia oli mõjukas edukalt taasasustatud loomakasvatusel põhineva majandusega linn Sierra de Guadarrama mäestikust põhjas, erinevalt põllumajanduslikust ja hõredamalt asustatud Madridist.[30] Pärast mäestikust põhja pool asuva Sepúlveda allakäiku sai Segoviast peamine jõud Guadarrama mägedest lõunas, laienedes üle Lozoya ja Manzanarese jõgede Madridist põhja pool ning mööda Guadarrama jõe kallast Madridist läände.[30]

Kastiilia kortesid tulid esimest korda Madridis kokku Ferdinand IV valitsusajal 1309. aastal; hiljem ka 1329., 1339., 1391., 1393. ja 1419. aastal ning kahel korral 1435. aastal.

Varauusaeg

[muuda | muuda lähteteksti]

Juan López de Padilla juhitud comunerode ülestõusu ajal ühines Madrid ülestõusuga Saksa-Rooma keisri Karl V vastu. Pärast Villalari lahingus lüüasaamist piirasid ja vallutasid Madridi keisriväed. Linnale anti siiski aunimetused Coronada ("kroonitud") ja Imperial ("keiserlik").

BERJAYA
"Vaade Madridile läänest Puerta de la Vega suunas", Anton van den Wyngaerde joonistus (1562)
BERJAYA
"Suplus Manzanareses Molino Quemado kohal" (detail), Félix Castello (u 1634–1637)

Linnaelanike arv kasvas aastatel 1530–1594 4060-lt 37 500-ni. 1561. aasta juunis viis Felipe II oma õukonna Madridi, seades selle sisse vanas alcázar'is,[31] ja Madridist sai monarhia poliitiline keskus ja Hispaania pealinn, välja arvatud lühike ajavahemik aastatel 1601–1606, mil õukond viidi Valladolidi ja Madridi rahvaarv vähenes. Felipe II ülejäänud valitsemisajal kasvas rahvaarv kiiresti, tõustes aastatel 1561–1598 18 000-lt 80 000-ni.[32]

BERJAYA
"Calle de Alcalá", Antonio Joli (1750)

17. sajandi alguses taastus Madrid pärast pealinnastaatuse kaotust tänu diplomaatide, aadlike ja jõukate inimeste naasmisele koos tuntud kirjanike ja kunstnikega, kuid äärmine vaesus oli endiselt laialt levinud.[33] 17. sajand oli ka teatri õitseaeg, mida iseloomustasid nn corrales de comedias.[34]

Madrid läks Hispaania pärilussõja ajal mitu korda käest kätte: 1706. aasta juuni lõpus läks see Bourbonide kontrolli alt Portugali ja Inglise vägedega Austria-meelsele liitlasarmeele,[35] kuid vallutati 4. augustil tagasi.[36] Ertshertsog Karli juhitud Habsburgide armee sisenes linna teist korda 1710. aasta septembris,[37] kuid lahkus vähem kui kolm kuud hiljem. Felipe V saabus pealinna 3. detsembril 1710.[38]

Kasutades ära Madridi asukohta Hispaania geograafilises keskmes, rajati 18. sajandil avalike investeeringute abil riigile Madridi-keskset side- ja transpordivõrku.[39]

Felipe V lasi ehitada kuningapalee, kuningliku gobeläänivabriku ja peamised kuninglikud akadeemiad.[40] Carlos III valitsemisajal, mil teda hakati nimetama "Madridi parimaks linnapeaks", püüti muuta linn tõeliseks pealinnaks: rajati kanalisatsioon, tänavavalgustus, linnast välja kalmistud, mitu monumenti ja kultuuriasutust. Tema Sitsiiliast pärit ministri reformidele osutas rahvas siiski 1766. aastal vastupanu nn Esquilache'i mässus, kus nõuti kuritegevuse ohjeldamiseks kehtestatud traditsiooniliste mütside ja pikkade keepide kandmist keelava määruse tühistamist.[41]

BERJAYA
"Teine mai 1808", Francisco de Goya

Poolsaare sõja ajal muutus olukord Prantsuse okupatsiooni all olnud Madridis pärast 1808. aasta märtsi üha pingelisemaks. 2. mail hakkas kuningapalee lähedale kogunema rahvahulk, protesteerides prantslaste katse vastu viia Bourbonide kuningliku perekonna allesjäänud liikmed Bayonne'i. See vallandas Prantsuse keisrivägede vastase ülestõusu, mis kestis tunde ja levis üle linna, hõlmates ka kuulsat viimast vastupanu Monteleóni kasarmutes. Järgnenud repressioonid olid jõhkrad, paljud mässulised hispaanlased hukati kiirkorras.[42] Ülestõus viis sõjakuulutuseni, millega kutsuti kõiki hispaanlasi Prantsuse sissetungijate vastu võitlema.

Linna laienemine ja tööstusajastu

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
Madridi 1861. aasta linnalaienduse kaart

Madridi tungis 24. mail 1823 Prantsuse armee – niinimetatud Püha Louis' sada tuhat poega –, mis oli kutsutud sekkuma, et taastada Ferdinand VII absolutism, millest ta oli 1820.–1823. aasta trienio liberal'i ajal ilma jäänud.[43] Erinevalt teistest Euroopa pealinnadest olid 19. sajandi esimesel poolel tööstuslikus arengus mahajäänud Madridis ainsad märkimisväärsed kodanluse esindajad kaupmehed.[44] Alcalá de Henaresi ülikool viidi 1836. aastal Madridi ja sellest sai Keskülikool.[45]

Madridi majandus moderniseerus 19. sajandi teisel poolel, kindlustades linna staatuse teenindus- ja finantskeskusena. Uued tööstusharud keskendusid peamiselt raamatukirjastamisele, ehitusele ja madaltehnoloogilisele tootmisele.[46] Raudteetranspordi kasutuselevõtt tugevdas oluliselt majandust ja tõi kaasa muutusi tarbimisharjumustes: näiteks asendus soolakala Hispaania rannikult pärit värske kalaga ja Madridi roll logistikasõlmena tugevnes.[47] Tänavavalgustus elektrifitseeriti 1890. aastatel.[47]

20. sajandi esimesel kolmandikul linna rahvaarv peaaegu kahekordistus, ulatudes enam kui 850 000-ni. Uutesse eeslinnadesse (Las Ventas, Tetuán, El Carmen) asusid elama töölised, Ensanchest sai keskklassi linnaosa.[48]

Teine vabariik ja kodusõda

[muuda | muuda lähteteksti]

1931. aasta Hispaania põhiseadus oli esimene, mis sätestas riigi pealinnana Madridi. 1930. aastatel oli Madridi elanikkond demograafiliselt noor ja linnast sai uute poliitiliste liikumiste keskus.[49] Sel ajal viidi ellu suuri ehitusprojekte (sealhulgas ühe peamise tuiksoone Paseo de la Castellana põhjapoolne pikendus),[50] kasvas teenindussektor (sealhulgas pangandus-, kindlustus- ja telefoniteenused),[51] kirjaoskamatuse määr langes alla 20% ning kultuurielu elavnes nn Hispaania kultuuri hõbeajastul; suurenes ajalehtede müük.[52]

BERJAYA
Lapsed Hispaania kodusõja ajal Madridile korraldatud Franco režiimi pommirünnakute (1936–1937) eest varjumas

Vabariigi väljakuulutamine tekitas tõsise eluasemepuuduse. Rahvaarvu kiire kasvu ja vaeste sissevoolu tõttu laienesid slummid ja süvenes viletsus. Taskukohaste elamute ehitus ei suutnud nõudlusega sammu pidada ning kodusõjale eelnenud aastatel kasvanud poliitiline ebastabiilsus pärssis elamuehitusse tehtavaid investeeringuid.[53] Madridis eksisteerisid kirikuvastasus ja katoliiklus kõrvuti; pärast 1931. aasta mais linnas puhkenud rahutusi alanud kloostrite põletamine halvendas poliitilist õhkkonda.[54] 1934. aasta ülestõus jäi linnas siiski suuresti edutuks.[55]

Madrid oli üks Hispaania kodusõjas (1936–1939) enim kannatada saanud linnu. See oli alates 1936. aasta juulist vabariiklaste tugipunkt, kujunedes sõja ajal antifašistliku võitluse rahvusvaheliseks sümboliks.[56] Linn kannatas õhurünnakute all ja 1936. aasta novembris said selle läänepoolsed eeslinnad ägeda lahingu tallermaaks.[57] Linn langes frankistide kätte 1939. aasta märtsis.

Franco diktatuur

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
Calle de Bravo Murillo 1978. aastal

Sõjajärgse Madridi (Madrid de la posguerra) üheks tunnusjooneks oli toidutalongide laialdane kasutamine.[58] Liha ja kala tarbiti vähe, mistõttu oli alatoitumusest tingitud suremus kõrge.[59] Kuna Madridil oli vasakpoolse kantsi maine, kaalusid parempoolsed võitjad pealinna mujale (eriti Sevillasse) viimist, kuid seda ei viidud ellu. Franco režiim rõhutas hoopis linna ajalugu kunagise impeeriumi pealinnana.[60]

Madridi rahvaarvu kiire kasv Hispaania maapiirkondadest pärit massilise sisserände tõttu viis linna äärealadele rohkete elamute ehitamiseni, mis olid algul madala kvaliteediga ja süvendasid linna varanduslikku kihistumist;[61] 1956. aastaks oli linnas 50 000 barakki.[62] 1950. aastate keskpaigast hakati koordineeritud linnaplaneerimise raames hurtsikulinnade ajutiseks asendamiseks rajama niinimetatud poblados de absorción'e (näiteks Canillases, San Fermínis, Caño Rotos, Villaverdes, Pan Benditos, Zofíos ja Fuencarralis), mis olid omamoodi "paremad barakid", mille rajamises osalesid ka elanikud ise.[63]

Madrid kasvas naaberomavalitsuste liitmise teel, saavutades praeguse 605,77 km2 suuruse pindala. Linna lõunaosa industrialiseerus tugevasti. 1960. aastate Hispaania majandusbuumi tulemusel tekkinud uus jõukam keskklass asus elama vastvalminud loodepiirkondadesse, samas kui kagupoolsest äärealast kujunes suur töölisklassi piirkond, millest sai aktiivsete kultuuri- ja poliitiliste liikumiste kandepind.[57]

Lähiajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Franco režiimi langemist kinnitati 1978. aasta põhiseaduses Madridi Hispaania pealinnana. 1979. aasta kohalike valimiste tulemusel sai Madrid pärast Teist vabariiki esimest korda demokraatlikult valitud linnapea. Esimesed demokraatlikult valitud linnapead Enrique Tierno Galván ja Juan Barranco Gallardo kuulusid vasaktsentristlikku PSOE-sse.

Madridis toimus mitu tolle aja tähtsündmust, sealhulgas 1981. aasta ebaõnnestunud riigipöördekatse järgsed demokraatiameelsed meeleavaldused. 1980. aastatel kujunes Madridist la Movida kultuuriliikumise keskus, kuid heroiinikriis tekitas seevastu vaesemates linnaosades suurt kahju.[64]

BERJAYA
2011. aasta kokkuhoiuvastased protestid Puerta del Solil

1980. ja 1990. aastate kasvavast jõukusest kasu saanud Hispaania pealinn kindlustas oma positsiooni Euroopa olulise majandus-, kultuuri-, tööstus-, haridus- ja tehnoloogiakeskusena.[57] José María Álvarez del Manzano linnapeaperioodil rajati linna alla palju liiklustunneleid.[65] Järgnenud konservatiivsed linnavalitsused Alberto Ruiz-Gallardóni ja Ana Botella juhtimisel esitasid kolm edutut taotlust 2012., 2016. ja 2020. aasta suveolümpiamängude korraldamiseks.[66] 2005. aastal oli Madrid Euroopas peamine arengumaadest pärit sisserändajate sihtkoht ja Hispaania suurim Euroopa-välise tööjõu rakendaja.[67]

21. sajandi algusaastatel süvenes Madridis sissetulekute ebavõrdsus ja sotsiaalmajanduslik segregatsioon.[68] Linn oli üks 2011. aastal Hispaanias puhkenud kokkuhoiuvastaste protestide keskusi.[69] 2008. aasta finantskriisi tagajärjel kasvas pankade omanduses olevate kasutatud eluruumide hulk ning kodudest väljatõstmised sagenesid.[70] Vasakpoolse linnapea Manuela Carmena ametiajal (2015–2019) kujundati linna läbiv Manzanarese jõelõik looduslähedasemaks.

Geograafia

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
Madrid Sentinel-2 satelliidipildil, juuli 2022

Madrid asub Pürenee poolsaare keskosas Meseta Centrali lõunaosas, 60 km Guadarrama mäestikust lõunas, Jarama ja Manzanarese jõe valgala piiril Tejo jõe vesikonnas. Keskmiselt 650 m kõrgusel merepinnast asuv Madrid on Euroopa kõrguselt teine pealinn Andorra la Vella järel.[71] Linna piires ulatub kõrguste vahe põhjaosas asuva Plaza de Castilla ümbruse 700 meetrist kuni lõunaosas Manzanarese jõe kaldal La China reoveepuhastusjaama lähedal asuva 570 meetrini; seal suubub Manzanaresesse ka Fuente Castellana voolunõva.[72]

Linna territooriumist enam kui veerandi hõlmav kaitsealune metsaala Monte de El Pardo saavutab oma kõrgeima punkti (843 m) El Pardo veehoidlat ümbritsevatel nõlvadel linna loodeosas Fuencarral-El Pardo linnaosas.[73]

Vanim linnatuumik asub Manzanarese jõe vasakkalda kõrval asuvatel küngastel.[74] Madrid laienes ida suunas, jõudes Fuente Castellana ojani, mille kohal kulgeb nüüd Paseo de la Castellana, ja sealt edasi veelgi itta Abroñigali ojani, mille kohal kulgeb nüüd M-30.[74] Madrid kasvas ka naaberasulate liitmise teel,[74] sealhulgas Manzanarese paremkaldal edela pool paiknenud asulate arvelt.

Pargid ja metsad

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
Retiro park

Madridis on Tokyo järel kõige rohkem alleepuid maailmas – 248 000. Alates 1997. aastast on haljasalade pindala kasvanud 16%, moodustades praegu 8,2% Madridi territooriumist ehk 16 m2 roheala elaniku kohta.

Suur osa Madridi tähtsamatest parkidest paikneb aladel, mis kuulusid algselt kuninglikku omandisse (sealhulgas El Pardo, Soto de Viñuelas, Casa de Campo, El Buen Retiro, La Florida, Príncipe Pío küngas ja Casino de la Reina).[75] Teine peamine rohealade allikas on linnale kuuluvad nn bienes de propios (sealhulgas Dehesa de la Villa, Dehesa de Arganzuela ja Viveros de la Villa).[76]

Madridi kuningliku botaanikaaia kõrval asuv Retiro park on linna enimkülastatud paik.[77] Selle pindala on üle 1,4 km2, olles Almendra Centrali ehk M-30 sisse jääva linna osa suurim park. See rajati Felipe IV valitsemisajal 17. sajandil ja anti linnale üle pärast Hiilgavat revolutsiooni 1868. aastal.[78][79]

BERJAYA
Manzanares voolab läbi Monte de El Pardo

Monte de El Pardo on Madridi suurim metsaala. Üle 16 000 hektari suurune igihaljas tammemets on üks Euroopa paremini säilinud vahemerelisi metsi.[80] Seda on mainitud juba Alfonso XI 14. sajandi keskpaigast pärinevas "Libro de la monterias"; seotus Hispaania monarhiaga aitas säilitada selle looduskeskkondlikku väärtust.[80] Fernando VII valitsemisajal läks mets tervikuna krooni omandisse ja kõik selle piires olnud valdused sundvõõrandati, millel olid tollastele elanikele rängad tagajärjed.[81] Ala on määratud linnustiku erikaitsealaks ja kuulub ka Manzanarese ülemjooksu regionaalparki.

Kesklinnast loodes asuv Parque del Oeste ("Läänepark") hõlmab osa endisest kuninglikust valdusest "Real Florida" ning pargis paikneb Manzanarese jõe suunas laskuv nõlv.[82] Pargi lõunaosas asub Egiptusest pärit Debodi tempel.[83]

Kliima

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
Madrid kevadise vihmasaju ajal

Madridis on külm poolkuiv kliima (Köppeni kliimaklassifikatsioonis BSk), mis lääneosas läheb üle vahemereliseks kliimaks (Csa).[84] Linna kliimal on mandrilisi mõjutusi.

Talved on jahedad, sest linn asub umbes 667 m kõrgusel merepinnast ning mere kliimat pehmendav mõju sinna ei ulatu. Kuigi ilm on enamasti päikeseline, võib detsembrist veebruarini esineda vihma, kohatist lumesadu ja sagedasi öökülmi; eriti jahedad on ööd ja hommikud, kui ümbritsevatest mägedest puhuvad Madridi külmad tuuled. Suved on kuumad ja päikeselised. Kõige soojemal kuul, juulis, jääb keskmine päevane temperatuur olenevalt asukohast vahemikku 32–34 °C, maksimumtemperatuur tõuseb sageli üle 35 °C ja aeg-ajalt kuumalainete ajal kuni 40 °C. Madridi kõrguse ja kuiva kliima tõttu on õhuniiskus madal. Ööpäevased temperatuurikõikumised on sageli suured, eriti päikeselistel talvepäevadel, mil temperatuur tõuseb pärastlõunal, kuid langeb pärast päikeseloojangut kiiresti. Madrid on üks Euroopa päikeselisemaid pealinnu.

BERJAYA
Madridi kuningapalee lume all Filomena lumetormi ajal

Madridi kesklinnas asuvas Retiro pargis registreeriti kõrgeim temperatuur 14. augustil 2021, mil see oli 40,7 °C, ja madalaim temperatuur 16. jaanuaril 1945, mil see oli -10,1 °C.[85] Linna idaosas asuvas lennujaamas registreeriti kõrgeim temperatuur samuti 14. augustil 2021, mil see oli 42,7 °C, ja madalaim temperatuur samuti 16. jaanuaril 1945, mil see oli -15,2 °C.[86] 7.–9. jaanuarini 2021 sadas Madridis alates 1904. aastast peetava arvestuse jooksul kõige rohkem lund; Hispaania riiklik ilmateenistus AEMET mõõtis linna ilmajaamades lumekatte paksuseks 50–60 cm.[87]

Madridis sajab kõige rohkem sügisel, talvel ja kevadel. Eriti vähe sajab suvel, mil esineb tavaliselt vaid umbes kaks vihmahoogu ja/või äikesevihma. Madridi aastane sademete hulk on Euroopa pealinnadest kõige väiksem.[88][89]

Suvisel ajal esineb Madridi linnastus võrreldes ümbruskonnaga nii märkimisväärne päevane jahedussaare kui ka öine soojussaare efekt.[90]

Veevarustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Madrid saab ligi 73,5% oma veevarustusest Lozoya jõele rajatud tammidest ja veehoidlatest, näiteks El Atazari tammist.[91] Taristut haldab 1851. aastal loodud avalik-õiguslik asutus Canal de Isabel II, mis tegeleb piirkonna veevarustuse, reovee puhastamise ja veekeskkonna kaitsega.

Demograafia

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
Madridi autonoomse piirkonna rahvastikupüramiid 2022. aastal

Madridi rahvaarv on alates sellest, kui linnast sai 16. sajandi keskpaigas Hispaania pealinn, kasvanud ning püsinud alates 1970. aastatest umbes 3 miljoni juures.

1970. aastast kuni 1990. aastate keskpaigani elanike arv vähenes. See nähtus, mis mõjutas ka teisi Euroopa linnu, oli osalt tingitud satelliitasumite kasvust linna keskosa arvelt.

Rahvastiku kasv kiirenes 1990. aastate lõpus ja 21. sajandi esimesel kümnendil sisserände ning Hispaania majanduskasvu kiirenemise mõjul.

Madridi autonoomne piirkond on EL-i piirkondade seas sünnihetkel oodatava eluea poolest esikohal. 2016. aastal oli meeste keskmine oodatav eluiga 82,2 ja naiste oma 87,8 aastat.[92]

Hispaania pealinnana on Madrid meelitanud ligi palju sisserändajaid kogu maailmast, neist suurem osa Ladina-Ameerika riikidest.[93] 2020. aastal oli umbes 76% registreeritud elanikest sündinud Hispaanias,[94] välismaal sündinute osakaal oli 24%;[94] neist suurem osa pärines Ameerikast (umbes 16% kogu elanikkonnast), väiksem osa aga teistest Euroopa, Aasia ja Aafrika riikidest.

2019. aasta seisuga moodustasid kõige kiiremini kasvava sisserändajate rühma venezuelalased, keda elas ainuüksi Madridis 60 000. See tegi neist tollal ekuadorlaste järel suuruselt teise sisserändajate kogukonna; ekuadorlasi oli 88 000.[95]

Usuliste veendumuste kohta näitas 2019. aastal 469 vastajaga Centro de Investigaciones Sociológicas (CIS) küsitlus, et 20,7% Madridi vastanutest pidas end praktiseerivaks katoliiklaseks, 45,8% mittepraktiseerivaks katoliiklaseks, 3,8% mõne muu religiooni järgijaks, 11,1% agnostikuks, 3,6% usu suhtes ükskõikseks ja 12,8% ateistiks. Ülejäänud 2,1% ei avaldanud oma usulisi veendumusi.[96]

Madridi linnastu hõlmab Madridi ja seda ümbritsevaid omavalitsusi. Eurostati andmetel elab Madridi linnastus veidi üle 6,27 miljoni inimese[97] ning selle pindala on 4609,7 km2. See on Hispaania suurim ja EL-i suuruselt teine linnastu.[3]

Valitsemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Kohalik omavalitsus ja haldus

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
Ayuntamiento täiskogu istung

Madridi linnavalitsus (Ayuntamiento de Madrid) on omavalitsuse valitsemise ja haldamise eest vastutav organ. Selle moodustavad täiskogu (Pleno), linnapea (alcalde) ja Madridi linnavalitsuse juhatus (Junta de Gobierno de la Ciudad de Madrid).

Linnavalitsuse täiskogu on organ, mille kaudu on kodanikud linna valitsemises poliitiliselt esindatud. Selle 57 liiget valitakse neljaks aastaks. Täiskogu pädevusse kuuluvad muu hulgas maksuküsimused, linnapea valimine ja tagandamine, määruste ja eeskirjade heakskiitmine ja muutmine, eelarve vastuvõtmine, omavalitsuspiiride ja nende muutmisega seotud otsused, teenuste korraldamine ning osalemine omavalitsusteülestes organisatsioonides.[98]

BERJAYA
Madridi raekoda

Linna kõrgeima esindajana juhatab linnapea linnavalitsust. Tema ülesanne on suunata linnapoliitikat, koordineerida teiste organite tegevust ja juhtida linna täitevvõimu.[99] Linnapea vastutab Pleno ees. Tal on ka õigus juhatada Pleno istungeid, kuigi selle ülesande võib delegeerida mõnele teisele linnavolinikule. Rahvaparteisse kuuluv José Luis Martínez-Almeida on olnud linnapea alates 2019. aastast.

Linnavalitsuse juhatusse kuuluvad linnapea, abilinnapead ja eri valdkondade eest vastutavad liikmed. Kõiki neid ametikohti peavad linnavolinikud.[100]

Alates 2007. aastast asub raekoda Cibelesi palees ehk sidepalees.

Hispaania pealinn

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
Moncloa palee, Hispaania peaministri residents

Madrid on Hispaania pealinn. Hispaania kuninga, riigipea, ametlik residents on Zarzuela palee. Hispaania valitsuse asukohana paiknevad Madridis valitsuse presidendi (peaministri) ametlik residents ja ministrite nõukogu tavapärane kogunemiskoht Moncloa palee ning ministeeriumide peahooned.

Nii riigipea kui ka valitsusjuhi residentsid asuvad Madridi loodeosas. Madridis asuvad ka Hispaania parlamendi alam- ja ülemkoja hooned (vastavalt Palacio de las Cortes ja Palacio del Senado).

Piirkonna pealinn

[muuda | muuda lähteteksti]

Madrid on Madridi autonoomse piirkonna pealinn. Piirkonnal on oma seadusandlik kogu ja ulatuslik pädevus muu hulgas sotsiaalkulutuste, tervishoiu ja hariduse valdkonnas. Piirkondlik parlament ehk Madridi assamblee asub Puente de Vallecase linnaosas. Piirkondliku valitsuse presidendi kantselei asub linna südames Puerta del Solil, endises postkontorihoones Real Casa de Correos.

Haldusjaotus

[muuda | muuda lähteteksti]

Madrid on halduslikult jaotatud 21 linnaosaks, mis omakorda jagunevad 131 asumiks (barrio):

Piirkond Rahvaarv (1. jaanuar 2023)[101] Pindala (ha)
Centro 138 204 522,82
Arganzuela 153 304 646,22
Retiro 117 918 546,62
Salamanca 145 702 539,24
Chamartín 144 796 917,55
Tetuán 160 002 537,47
Chamberí 138 204 467,92
Fuencarral-El Pardo 248 443 23 783,84
Moncloa-Aravaca 121 757 4653,11
Latina 241 672 2542,72
Carabanchel 262 339 1404,83
Usera 142 746 777,77
Puente de Vallecas 241 603 1496,86
Moratalaz 92 814 610,32
Ciudad Lineal 220 345 1142,57
Hortaleza 198 391 2741,98
Villaverde 159 038 2018,76
Villa de Vallecas 117 501 5146,72
Vicálvaro 83 804 3526,67
San Blas-Canillejas 161 219 2229,24
Barajas 48 646 4192,28
Kokku 3 339 931 60 445,51

Majandus

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
Madridi börs

Pärast 16. sajandil Hispaania pealinnaks saamist oli Madrid pigem tarbimis- kui tootmis- või kaubanduskeskus. Majandustegevus oli suunatud suuresti kiiresti kasvava linnaelanikkonna, sealhulgas kuningakoja ja riigivalitsuse varustamisele, samuti pangandusele ja kirjastamisele.

Suur tööstussektor kujunes välja alles 20. sajandil, mil tööstus laienes ja mitmekesistus, tehes Madridist Hispaania suuruselt teise tööstuslinna. Tänapäeval domineerib linna majanduses siiski üha enam teenindussektor. Madrid on üks Euroopa tähtsamaid finantskeskusi; selle börs on Euroopa suuruselt kolmas, peamine aktsiaindeks on IBEX 35 ning seal tegutseb ka Ladina-Ameerika ettevõtete väärtpaberitele suunatud Latibex.[5]

Madrid on Londoni, Pariisi, Frankfurdi ja Amsterdami järel Euroopa tähtsuselt viies kaubanduskeskus ning maailmas 11. kohal.[102]

Majandusajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1561. aastast Hispaania impeeriumi pealinnana kasvas Madridi rahvaarv kiiresti. Peamised tegevusalad olid õukonna ümber koondunud administratsioon, pangandus ja väiketootmine, kuid linn oli pigem tarbimis- kui tootmis- või kaubanduskeskus, sest enne raudteede rajamist oli see geograafiliselt isoleeritud.[103]

Alcalá tänaval asuv Hispaania Pank on üks Euroopa vanimaid keskpanku. Asutamisel 1782. aastal kandis see nime San Carlose Pank, 1829. aastal sai sellest San Fernando Pank ja 1856. aastal Hispaania Pank.[104] Madridi börs avati 20. oktoobril 1831.[105] Selle peamine aktsiaindeks on IBEX 35.

Suurtööstus hakkas arenema alles 20. sajandil, kuid kasvas seejärel kiiresti, eriti 1960. aastate paiku "Hispaania ime" ajal. Linna majandus tugines siis sellistele töötlevatele tööstusharudele nagu mootorsõidukite, lennukite, kemikaalide, elektroonikaseadmete, ravimite, töödeldud toiduainete, trükiste ja nahktoodete tootmine.[106] Pärast demokraatia taastamist 1970. aastate lõpus on linn jätkanud laienemist. Selle majandus on nüüdseks üks EL-i dünaamilisemaid ja mitmekesisemaid.[107]

Tänapäeva majandus

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
Telefónica peakorter

Madrid koondab nii valitsemise (kesk- ja piirkondlik valitsemine, Hispaania ettevõtete peakorterid, rahvusvaheliste ettevõtete piirkondlikud peakorterid, finantsasutused) kui ka teaduse ja innovatsiooniga (17 ülikooli ja üle 30 teaduskeskuse) seotud asutusi. See on üks Euroopa suurimaid ja Hispaania suurim finantskeskus[108] ning SKP-lt EL-i suuruselt kolmas linnastu.[109] Suurimad tööandjad on Telefónica, Iberia, Prosegur, BBVA, Urbaser, Dragados ja FCC.[110]

Madridi majandus põhineb üha enam teenindussektoril. 2011. aastal moodustasid teenused 85,9%, tööstus 7,9% ja ehitus 6,1% lisandväärtusest.[111] Sellest hoolimata on Madrid jätkuvalt Hispaania tähtsuselt teine tööstuskeskus Barcelona järel, spetsialiseerudes eelkõige kõrgtehnoloogilisele tootmisele. Pärast majanduslangust prognoositi, et teenused ja tööstus taastuvad 2014. aastal ning ehitus 2015. aastal.[112]

Teenused

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
Hispaania keskpanga peahoone

Teenused moodustavad linna majandusest 86%. Äriteenused, transport ja side, kinnisvara ning rahandus moodustavad kokku 52% kogu lisandväärtusest.[111] Praegu laienevad peamiselt kapitali, teabe, kaupade ja inimeste liikumist hõlbustavad teenused, teadus- ja arendustegevus, infotehnoloogia ning raamatupidamis- ja finantsteenused.[113]

Madridi ja selle ümbruse ametiasutused on pööranud suurt tähelepanu logistikataristu arendamisele. Linna tähtsamate logistikakeskuste hulka kuuluvad näiteks Mercamadrid, Madrid-Abroñigali logistikakeskus, Villaverde logistikakeskus ja Vicálvaro logistikakeskus.[114]

Madridis asuvad pangad moodustavad 72% Hispaania pangandustegevusest.[115] Hispaania keskpank tegutseb Madridis alates 1782. aastast. Aktsia- ja väärtpaberiturud, võlakirjaturud, kindlustus ja pensionifondid on samuti linna finantssektori olulised osad.

Meedia ja meelelahutus

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
Televisión Española uudistetoimetus asub Torrespaña jalamil

Madridi linnastu on oluline filmi- ja teletootmise keskus, mille sisu levitatakse kogu maailmas. Seda nähakse sageli Ladina-Ameerika meediaettevõtete väravana Euroopa turule ja samuti Euroopa ettevõtete väravana Ladina-Ameerika turule.[116] Madridis asuvad Radiotelevisión Española (RTVE), Atresmedia, Mediaset España ja Movistar+ peakorterid,[117] Netflixi Madridi tootmiskeskus, Mediapro Studio ja Viacom International Studios.[118][119][120][121] 2019. aasta seisuga töötas kohalikus filmi- ja televaldkonnas 19 000 inimest, mis moodustas 44% selle valdkonna töötajatest Hispaanias.[122]

Salamanca linnaosas asuv Torrespaña teletorn on Hispaania maapealse ringhäälinguvõrgu keskne ja peamine ülekandesõlm. Hispaania rahvusringhäälingu RTVE peakorter koos kõigi telekanalite ja veebiteenustega (La 1, La 2, Clan, Teledeporte, 24 Horas, TVE Internacional, Radio Nacional, Radio Exterior ja Radio Clásica) asub Pozuelo de Alarcónis. Atresmedia kontserni (Antena 3, La Sexta, Onda Cero) peakorter asub San Sebastián de los Reyesis. Mediaset España (Telecinco, Cuatro) peakorter asub Fuencarral-El Pardo linnaosas. RTVE, Atresmedia ja Mediaseti kanalid moodustavad ligi 80% telekanalite vaadatavusest. Hispaania meediakontserni PRISA (Cadena SER, Los 40 Principales, M80 Radio, Cadena Dial) peakorter asub Madridi kesklinnas Gran Vía tänaval.

1969. aastal toimus Eurovisiooni lauluvõistlus Teatro Reali teatrimajas.[123] Eurovisiooni fännide seas on Madrid tuntud iga-aastase PrePartyES-i poolest, mis on üks suuremaid kohalikke Eurovisiooni eelüritusi.[124] Esimest korda korraldati PrePartyES 2017. aastal ning ka koroonapandeemia ajal korraldati üritus digitaalselt. 2026. aastal jäeti üritus ära, tuues põhjuseks Hispaania vastuseisu Iisraeli osalemisele Eurovisiooni lauluvõistlusel.[125]

Kultuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Arhitektuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Madridis on säilinud vähe nii keskaegset (peamiselt Almendra Centralis, sealhulgas San Nicolási ja San Pedro el Viejo kirikutornid, San Jerónimo el Reali kirik ja piiskopi kabel) kui ka renessanssarhitektuuri (välja arvatud Segovia sild ja Las Descalzas Realesi klooster).

BERJAYA
16. sajandil ehitatud Plaza Mayor

Felipe II viis 1561. aastal oma õukonna Madridi ja muutis linna pealinnaks. Varasel Habsburgide perioodil jõudsid sinna Euroopa mõjud, mida on nimetatud "Austria stiiliks"; selles põimusid Austria, Itaalia, Hollandi ja Hispaania mõjud, peegeldades Habsburgide rahvusvahelist ülemvõimu.[126] 16. sajandi teisel poolel toodi Kesk-Euroopast Hispaaniasse teravatipuliste kiltkivist tornikiivrite kasutamine, millega krooniti näiteks kirikutorne,[127] mistõttu said kiltkivist tornikiivrid ja katused tollasele Madridi arhitektuurile iseloomulikuks.[128]

17. sajandi algul rajatud silmapaistvatest hoonetest (Uceda hertsogi palee (1610), La Encarnacióni klooster (1611–1616), Plaza Mayor (1617–1619) ja Santa Cruzi paleena tuntud Cárcel de Corte (1629–1641)) enamikku seostatakse Juan Gómez de Moraga.[129] 17. sajandil ehitati ka endine raekoda Casa de la Villa.[130]

Madridi Colegio Imperiali kiriku kuplit jäljendati kogu Hispaanias. Pedro de Ribera tõi Madridi churrigueresque-arhitektuuri (Cuartel del Conde-Duque, Montserrati kirik ja Toledo sild).

BERJAYA
18. sajandil ehitatud Madridi kuningapalee

Bourbonide valitsemisaeg 18. sajandil tähistas Madridis uut ajajärku. Felipe V püüdis ellu viia Felipe II visiooni Madridist, lastes ehitada prantsuse maitsele vastava palee ning San Migueli basiilika ja Santa Bárbara kiriku. Carlos III kaunistas linna ja püüdis muuta Madridi üheks Euroopa suureks pealinnaks. Tema eestvõttel rajati Prado muuseum (algselt kavandatud loodusmuuseumina), Puerta de Alcalá, kuninglik observatoorium, San Francisco el Grande basiilika, Puerta del Solis asuv Casa de Correos, Real Casa de la Aduana ja üldhaigla, kus nüüd asuvad Reina Sofía muuseum ja kuninglik konservatoorium. Aedadega ümbritsetud ja neoklassitsistlike kujudega ehitud Paseo del Prado ilmestab hästi tollast linnaplaneerimist. Berwicki hertsog lasi ehitada Liria palee.

19. sajandi alguses ehitati Kuninglik teater, Hispaania Rahvusraamatukogu, senati palee ja kongressihoone; arhitektuurilist arengut pidurdasid poolsaare sõda, asekuningriikide kaotus Ameerikas ja riigipöörded. Segovia viadukt ühendas kuningliku Alcázari linna lõunaosaga.

BERJAYA
Círculo de Bellas Artes

19. sajandi keskpaigast kuni kodusõjani Madrid moderniseerus, rajati uusi linnaosi ja monumente. Laienemine toimus Castro plaani alusel, mille tulemusel kujunesid Salamanca, Argüellese ja Chamberí linnaosad. Arturo Soria töötas välja lineaarlinna idee ja rajas esimesed kilomeetrid teest, mis nüüd kannab tema nime. Gran Vía ehitati eri stiilides (prantsuse, eklektiline, art deco ja ekspressionistlik).

Juugendstiil ehk modernismo kujunes Madridis välja sajandivahetusel käsikäes selle levikuga mujal Euroopas, sealhulgas Barcelonas ja Valencias. Antonio Palacios projekteeris mitmeid Viini setsessioonist inspireeritud hooneid nagu Cibelesi palee, Círculo de Bellas Artes ja Río de la Plata pank (praegu Instituto Cervantes). Tähelepanuväärsed on ka Hispaania Pank, neogooti stiilis Almudena katedraal, Atocha jaam ja katalaani juugendstiilis Longoria palee. Rajati ka Las Ventase härjavõitlusareen ja San Migueli turg.

BERJAYA
Edificio España

Pärast Hispaania kodusõja lõpu järel toimunud Franco võimuletulekut arhitektuur muutus: ratsionalism hüljati, eklektitsismist hoolimata naasti üldjoontes üsna "vanamoodsa" arhitektuurikeele juurde, et muuta Madrid "surematu Hispaania" vääriliseks pealinnaks.[131] Selle perioodi tuntumad näited on õhuministeeriumi hoone (herreriaanliku taassünni näide) ja Edificio España, mida esitleti selle avamisel 1953. aastal Euroopa kõrgeima hoonena.[132][131] Paljudele selle aja hoonetele on iseloomulik tellise ja kivi ühendatud kasutus fassaadidel.[131] Casa Sindical tähistas murdepunkti, taastades esimese hoonena sideme ratsionalismiga, kuigi see modernsuse juurde naasmine toimus itaalia fašistlikku arhitektuuri jäljendades.[131]

20. sajandi lõpus, Hispaania majanduse arenedes, ehitati pilvelõhkujaid nagu Torre Picasso, Torres Blancas ja Torre BBVA ning Euroopa värav. 2000. aastatel ehitati Cuatro Torrese äripiirkonna moodustavad Hispaania neli kõrgeimat pilvelõhkujat.[133] 2006. aastal avatud ja mitmeid arhitektuuriauhindu pälvinud Madridi-Barajase lennujaama 4. terminal on üks maailma suurimaid terminalialasid.[134]

Muuseumid ja kultuurikeskused

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
Õuedaamid, Diego Velázquez (1656), Prado muuseum

Madrid on üks Euroopa tähtsamaid muuseumilinnu. Tuntuim on Paseo del Prado äärne Kunsti Kuldne Kolmnurk, mis hõlmab kolme suurt kunstimuuseumi: Prado, Reina Sofía ja Thyssen-Bornemisza.

Prado muuseum (Museo del Prado) on muuseum ja kunstigalerii, kus asub üks maailma parimaid Euroopa kunsti kogusid, hõlmates ajavahemikku 12. sajandist 19. sajandi alguseni ning tuginedes endisele Hispaania kuninglikule kollektsioonile. Seal on parimad Goya, Velázquezi, El Greco, Rubensi, Titiani, Hieronymus Boschi, José de Ribera ja Patiniri teoste kogud, samuti Rogier van der Weydeni, Raffaeli, Tintoretto, Veronese, Caravaggio, Van Dycki, Albrecht Düreri, Claude Lorraini, Murillo ja Zurbaráni teoseid. Muuseumis eksponeeritud silmapaistvamad teosed on "Õuedaamid", "Riietatud maja", "Alasti maja", "Maiste naudingute aed", "Immacolata Concezione" ja "Parise otsus".

BERJAYA
Reina Sofía kunstimuuseum

Reina Sofía kunstimuuseum (Museo Nacional Centro de Arte Reina Sofía; MNCARS) on Madridi 20. sajandi kunsti rahvusmuuseum. Peamiselt Hispaania kunstile pühendatud muuseumis on tähelepanuväärsed Pablo Picasso 1937. aasta sõjavastane meistriteos "Guernica" ja Hispaania 20. sajandi suurimate kunstnike (Salvador Dalí, Joan Miró, Picasso, Juan Gris ja Julio González) teosed. Muuseumis on ka tasuta kunstiraamatukogu.[135]

Thyssen-Bornemisza muuseum (Museo Thyssen-Bornemisza) täiendab teiste muuseumide kogudes olevaid ajaloolisi lünki: Prado puhul hõlmab see Itaalia vararenessansi teoseid ning inglise, hollandi ja saksa koolkondade teoseid, Reina Sofía puhul impressioniste, ekspressioniste ning 20. sajandi teise poole Euroopa ja Ameerika maalikunsti. Muuseumi kollektsiooni, mis oli kunagi Briti kuningliku kollektsiooni järel maailma suuruselt teine erakogu,[136] kuulub üle 1600 maali.[137]

Madridi arheoloogiamuuseum (Museo Arqueológico Nacional) eksponeerib kolmel korrusel eelajaloost kuni 19. sajandini pärinevaid arheoloogilisi leide, sealhulgas Rooma mosaiike, Kreeka keraamikat, islami ja romaani kunsti. Muuseumi tuntuim eksponaat on 4. sajandist eKr pärinev Elche daam. Teised olulisemad eksponaadid on Baza daam, Cerro de los Santose daam, Ibiza daam, Balazote bicha, Guarrazari aare, Zamora pyxis, Pozo Moro mausoleum ja Napieri arvutuspulgad. Lisaks on muuseumis Altamira koopa polükroomsete maalingute reproduktsioon.

Madridi kuningapalee on luksuslike ruumidega hiiglaslik hoone, kus asuvad rikkalikud turviste ja relvade kollektsioonid ning maailma suurim Stradivariuste kogu.[138] Kuninglike kogude galeriis (Museo de las Colecciones Reales) asuvad rahvusliku pärandi ameti (Patrimonio Nacional) kuninglike kogude silmapaistvaimad esemed.[139]

BERJAYA
Ameerika muuseum

Ameerika muuseum (Museo de América) on riiklik muuseum, kus hoitakse Ameerikast pärit kunsti-, arheoloogia- ja etnograafiakogusid paleoliitikumist kuni tänapäevani.[140]

Teised tähelepanuväärsed muuseumid on Hispaania rahvuslik loodusloomuuseum,[141] mereväemuuseum,[142] Las Descalzas Realesi klooster (kus on palju renessansi- ja barokikunsti teoseid ning Rubensi maalidest inspireeritud Brüsseli gobelääne),[143] Lázaro Galdiano muuseum (mille kogud keskenduvad tarbekunstile ja mille relvakollektsiooni kuulub paavst Innocentius VIII mõõk)[144] ja riiklik tarbekunstimuuseum.[145]

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
Hispaania rahvusraamatukogu

Madrid on olnud üks hispaania kirjanduse suuri keskusi. Linnas sündisid mõned Hispaania kuldajastu silmapaistvaimad kirjanikud, sealhulgas hispaania teatrit uuendanud Lope de Vega ("Fuenteovejuna" ja "Koer sõimes" autor) ja Calderón de la Barca ("Elu on unenägu" autor), omaaegset Hispaania ühiskonda kritiseerinud Francisco de Quevedo (romaani "El Buscón" autor) ning Don Juani tegelaskuju loonud Tirso de Molina. Cervantes ja Góngora elasid samuti Madridis, kuid ei sündinud seal. Lope de Vega, Quevedo, Góngora ja Cervantese Madridi kodud (kõik Barrio de las Letrasis ehk Kirjanduskvartalis) on endiselt alles. Hilisematel sajanditel Madridis sündinud kirjanike hulka kuuluvad Leandro Fernández de Moratín, Mariano José de Larra, José Echegaray y Eizaguirre (Nobeli kirjandusauhind), Ramón Gómez de la Serna, Dámaso Alonso, Enrique Jardiel Poncela ja Pedro Salinas.

Madridis asuv Hispaania Kuninglik Akadeemia ehk Hispaania Keele Kuninglik Akadeemia vastutab hispaania keele normimise eest[146] ning koostab, avaldab ja ajakohastab vastavaid autoriteetseid teatmeteoseid. Akadeemia moto väljendab selle eesmärki: keelt puhastada, kinnistada ja kaunistada ("Limpia, fija y da resplendor"). Madridis asub ka Cervantese Instituut, mille ülesanne on hispaania keele edendamine ja õpetamine ning Hispaania ja hispaaniakeelse Ameerika kultuuri levitamine. Hispaania Rahvusraamatukogu on Hispaania suurim avalik raamatukogu. Selle kogus on üle 26 000 000 säiliku, sealhulgas 15 000 000 raamatut ja muud trükist, 30 000 käsikirja, 143 000 ajalehte ja perioodikaväljaannet, 4 500 000 graafilist materjali, 510 000 nooditrükist, 500 000 kaarti, 600 000 helisalvestist, 90 000 audiovisuaalteavikut, 90 000 elektroonilist dokumenti ja üle 500 000 mikroformaadi.[147] 

Ööelu

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
Ööelu Centro linnaosas

Elava ööelu poolest tuntud Madrid on rahvusvaheline mitmekesise ööelu keskus, kus leidub tapase-, kokteili- ja tantsubaare, ööklubisid, džassisalonge, elava muusika esinemispaiku ja flamenkoteatreid.[148][149] Silmapaistvamad piirkonnad on Plaza de Santa Ana, Malasaña ja La Latina (eriti Cava Baja lähedal).[149] Enamik asutusi elavneb alates kella 1.30-st ja jääb avatuks vähemalt kella kuueni hommikul.[149]

Boheemlaskultuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Madridi alternatiiv- ja etenduskunsti paigad asuvad enamasti kesklinnas, sealhulgas Ópera, Antón Martíni, Chueca ja Malasaña piirkonnas. Linnas toimub ka mitu festivali, nende hulgas alternatiivkunsti festival ja alternatiivse teatriskeene festival.[150][151][152][153]

BERJAYA
Teatro Real

Klassikaline muusika ja ooper

[muuda | muuda lähteteksti]

Madridi Rahvuslik Muusikaauditoorium on peamine klassikalise muusika kontserdipaik Madridis. See on Hispaania Rahvusorkestri ja Chamartíni sümfooniaorkestri kodu,[154] Madridi autonoomse piirkonna orkestri ja Madridi sümfooniaorkestri kontserdipaik ning peamine Madridis ringreisil esinevate orkestrite esinemispaik.

Madridi Kuninglik Ooperiteater (Teatro Real) on Madridi peamine ooperimaja. See asub kuningapalee vastas ja selle residentorkester on Madridi sümfooniaorkester.[155] Teater toob aastas lavale umbes 17 ooperit (nii oma lavastusi kui ka koostöös teiste suurte Euroopa ooperiteatritega valminud produtsioone), samuti kaks või kolm suurt balletilavastust ja mitu soolo- ja kammerkontserti.

Teiste oluliste kultuuripaikade seas on ka Teatro de la Zarzuela, mis on spetsialiseerunud hispaania muusikateatrile zarzuelale. See ühendab ooperi, opereti ja rahvamuusika elemente ning on oluline keskus selle traditsioonilise žanri säilitamisel ja esitamisel.

Pidustused ja festivalid

[muuda | muuda lähteteksti]

San Isidro

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
San Isidro pidustused pradera'l 2007. aastal

Kohalikest pidustustest on tähtsaim 15. mail tähistatav Madridi kaitsepühaku Püha Isidori (San Isidro Labrador) päev, mis on riigipüha. Pärimuse kohaselt oli Isidor 11. sajandi lõpul Madridis sündinud põllutööline ja kaevukaevaja, kes elas vaga elu ja kelle surnukeha leiti väidetavalt 1212. aastal kõdunematuna. Kui Madridist sai pealinn, asus linnavalitsus edendama tema pühakuks kuulutamist; protsess algas 1562. aastal.[156] Isidor kuulutati õndsaks 1619. aastal ja tema tähtpäevaks määrati 15. mai, pühakuks kuulutati ta lõplikult 1622. aastal.[157]

Muu

[muuda | muuda lähteteksti]

Välismaalased on Madridi karnevali sageli pidanud "traditsioonituks",[158] kuid see oli Madridis populaarne juba 16. sajandil. Franco diktatuuri ajal oli karneval ametlikult keelatud ja pidustused said tugeva tagasilöögi,[158][159] kuid hiljem on see järk-järgult taastunud.

BERJAYA
Vaade Madridi Las Ventase härjavõitlusareenile Alcalá tänavalt

Härjavõitlus

[muuda | muuda lähteteksti]

Madridis asub 1929. aastal avatud neomudéjari stiilis Hispaania suurim (ligi 25 000 istekohaga) härjavõitlusareen Las Ventas, mida peetakse üheks maailma härjavõitluse keskuseks. San Isidro pidustuste ajal mai keskpaigast juuni alguseni toimuvad härjavõitlused iga päev, ülejäänud hooajal (märtsist oktoobrini) aga igal pühapäeval ja riigipühal. Väljaspool härjavõitlushooaega toimuvad Las Ventases ka kontserdid ja muud üritused. Härjavõitluse ümber käivad Madridis suured vaidlused.[160]

Sport

[muuda | muuda lähteteksti]

Jalgpall

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
Madridi derbi Santiago Bernabéu staadionil 2015. aasta jaanuaris

Santiago Bernabéu staadionil peab kodumänge 1902. aastal asutatud Real Madrid, mis on üks maailma toetatumaid jalgpallimeeskondi, maailma väärtuselt viies spordiklubi, Hispaania edukaim jalgpalliklubi (104 ametlikku tiitlit, sealhulgas rekordilised 15 Meistrite liiga karikat ja 36 La Liga tiitlit) ja 20. sajandi parimaks klubiks valitud klubi. Klubi fänne nimetatakse madridista'deks või merengue'deks.[161]

Metropolitano staadionil peab kodumänge 1903. aastal asutatud Atlético Madrid, mis on üks Euroopa tippklubisid (kolm Euroopa liiga tiitlit, 11 La Liga tiitlit, 10 Copa del Rey karikat, kolm Meistrite liiga finaali). Klubil on Hispaania suuruselt kolmas toetajaskond ja selle fänne nimetatakse atlético'deks või colchonero'deks.[162]

Madridis on peetud viis Euroopa karika / Meistrite liiga finaali: neli Santiago Bernabéul ja 2019. aasta finaal Metropolitano staadionil. Santiago Bernabéul peeti ka 1964. aasta Euroopa meistrivõistluste finaal, mille Hispaania võitis, ja 1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste finaal.

BERJAYA
2014. aasta korvpalli MM-i finaal Madridi Spordipalees

Korvpall

[muuda | muuda lähteteksti]

1931. aastal asutatud Madridi Real Baloncesto peab oma kodumänge Madridi Spordipalees (Palacio de Deportes), mängib Liga ACB-s ja on sarnaselt jalgpallimeeskonnaga Euroopa edukaim, olles võitnud rekordilised 11 Euroliiga tiitlit ning kodumaal rekordilised 36 liigatiitlit ja 28 korda Copa del Rey.

Madridis on peetud kuus Euroopa karika / Euroliiga finaali, neist kaks viimast Madridi Spordipalees. Seal peeti ka 1986. ja 2014. aasta korvpalli maailmameistrivõistluste finaalmängud ning EuroBasket 2007 finaal.

Üritused

[muuda | muuda lähteteksti]

Peamine iga-aastane jalgrattaspordisündmus Vuelta a España on üks kolmest mainekast kolmenädalasest suurtuurist maailmas ning selle viimane etapp toimub septembri esimesel pühapäeval Madridis. Tennises võõrustab linn mai esimesel nädalal Caja Mágicas saviliivaväljakutel peetavat Madrid Openit, mis kuulub ATP Masters 1000 ja WTA 1000 võistlussarja. Madrid on alates 2019. aastast võõrustanud meeste rahvuskoondiste tähtsaima tenniseturniiri Davis Cupi finaale.

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Hispaanias on haridus tasuta ja 6–16-aastastele kohustuslik. Haridussüsteemi reguleerib hariduse alusseadus LOE (Ley Orgánica de Educación).[163]

Ülikoolid

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
Madridi Complutense Ülikooli rektoraat

Madridis asub palju avalik-õiguslikke ja eraülikoole. Mõned neist on maailma vanimate seas ja paljud Hispaania prestiižseimate ülikoolide hulgas.

Riiklik kaugõppeülikool UNED (Universidad Nacional de Educación a Distancia) pakub kõrgharidust kaugõppe vormis. Rohkem kui 205 000 üliõpilasega (2015) on UNED Hispaania suurima üliõpilaste arvuga ülikool ja üks Euroopa suurimaid ülikoole. Alates 1972. aastast on UNED püüdnud ellu viia võrdsete võimaluste põhimõtet kõrgharidusele juurdepääsul, tuginedes üliõpilaste vajadustest lähtuvale metoodikale.[164][165][166]

Madridi Complutense Ülikool (UCM; Universidad Complutense de Madrid) on UNED-i järel Hispaania suuruselt teine ülikool (117 000 tudengit, 11 000 töötajat) ja üks maailma vanimaid ülikoole. Enamik õppejõude on hispaanlased. Ülikool tegutseb kahes linnakus: põhilinnak Ciudad Universitaria Moncloa-Aravaca linnaosas ja 1971. aastal rajatud Somosaguase linnak linnast väljas Pozuelo de Alarcónis.[167][168]

UCM-i asutas 1499. aastal kardinal Cisneros Alcalá de Henareses, endises Complutumis. Ülikooli tegelik päritolu ulatub 1293. aastasse, mil Kastiilia kuningas Sancho IV rajas Alcalá üldkoolid, millest hiljem kujunes Cisnerose Complutense Ülikool. Aastatel 1509–1510 tegutses seal juba viis teaduskonda: kunstid ja filosoofia, teoloogia, kanooniline õigus, vabad kunstid ja meditsiin. 1836. aastal viidi ülikool Madridi San Bernardo tänavale, kus see sai nimeks Keskülikool.

BERJAYA
Madridi Tehnikaülikooli mäenduskool

Madridi Tehnikaülikool (UPM; Universidad Politécnica de Madrid) on Hispaania juhtiv tehnikaülikool, mis tekkis mitme insenertehnilise kõrgkooli ühinemisel. Ülikoolil on UCM-iga ühine linnak Ciudad Universitaria, mitu õppehoonet kesklinnas ning linnakud Puente de Vallecase linnaosas ja Boadilla del Monte omavalitsuses.

Ärikoolid

[muuda | muuda lähteteksti]

IE ärikooli (endise nimega Instituto de Empresa) pealinnak asub Madridi Chamartíni ja Salamanca linnaosa piiril. 2009. aastal paigutas The Wall Street Journal IE ärikooli alla kaheaastaste MBA-programmide edetabelis esikohale. Kuigi nii IESE ärikool kui ka ESADE ärikool asuvad Barcelonas, on neil linnak ka Madridis.[169]

Transport

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
Madrid on Hispaania kiirteedevõrgu tähtsaim sõlmpunkt

2018. aastal keelustas Madrid kesklinnas mitteresidentide sõidukite liikluse.[170][171]

Madridi teenindab ulatuslik maanteevõrk, ühistransport ja kaks lennujaama. Pealinna koonduvad paljud olulised maantee-, raudtee- ja lennuühendused, mis tagavad head ühendused nii linnastu teiste osadega kui ka ülejäänud Hispaania ja Euroopaga.

1960. aastatel kujundati Madridi sarnaselt teistele Euroopa linnadele autosõbralikumaks (kaotati puiesteid, rajati viadukte), kuid avalikku arutelu piiras diktatuur, mis seadis linnaruumi ümberkujundamisel esikohale oma huvid ja jättis jalakäija tagaplaanile.[172]

Maanteetransport

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
M-607 ühineb M-30-ga linna põhjaosas

2018. aastal keelati Madridi kesklinna madala heitkogusega tsoonis autoliiklus (välja arvatud hübriid- ja elektriautod, kohalikud ja külalised).[173][174] Pärast seda vähenes piirkonna saastetase.[175][173] 2016. aastal teatati, et Madrid kavatseb järgmise kümnendi jooksul lõpetada diiselautode ja -veokite kasutamise.[176]

Ühistransport

[muuda | muuda lähteteksti]

Ühistranspordil on neli peamist osa, mille vahel on palju ümberistumissõlmi. Madridi piirkondlik transpordikonsortsium CRTM koordineerib piirkonna ühistransporti, ühtlustades eri operaatorite osutatavate rongi-, metroo-, trammi- ja bussiliinide piletisüsteemi.[177][178]

Metroo

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
Madridi metroovõrgu kaart

1919. aastal rajatud Madridi piirkonda teenindavat metroosüsteemi laiendati 20. sajandi teisel poolel ulatuslikult.[179] Oma 294 km pikkusega on see Euroopa pikkuselt kolmas metroosüsteem Moskva ja Londoni järel. 2019. aasta seisuga oli sellel 302 jaama, rohkem jaamu on üksnes Pariisi metrool.[180] Metrool on 13 liini: neist 12 on värvikoodiga ja nummerdatud 1-st kuni 12-ni, ülejäänu aga on lühike haruliin Ramal (R), mis ühendab Óperat Príncipe Píoga.[179]

BERJAYA
Cercanías Madridi kaart

Rongid

[muuda | muuda lähteteksti]

Cercanías Madrid on Madridi piirkonna lähirongivõrk; sellel on üheksa liini kogupikkusega 578 km ja üle 90 jaama. Kuna kesklinnas on peatusi vähem, on see metroost kiirem, kuid rongid käivad harvemini. Süsteem on ühendatud metroo (praegu 22 jaamaga) ja kergmetrooga.

Bussid

[muuda | muuda lähteteksti]

Madridis on tihe bussiliinivõrk, mida haldab munitsipaalettevõte Empresa Municipal de Transportes (EMT Madrid) ja mis töötab ööpäev läbi; öösiti sõidavad eriteenustena "N-liinid". Lennujaama kesklinnaga ühendaval liinil kasutatakse iseloomulikke kollaseid busse. Lisaks EMT linnaliinidele ühendavad linna eeslinnadega rohelised bussid (interurbanos), mida reguleerib samuti CRTM, kuid teenindavad sageli eraettevõtted.

Taksod

[muuda | muuda lähteteksti]

Taksoteenust reguleerib Madridi linnavalitsuse taksoteenistuse allüksus. Tegevusluba hõlmab sõiduki tunnusmärgi ja juhiloa olemasolu juhil, kes peab olema vähemalt 18-aastane.[181] Alates 1970. aastatest on taksode arv püsinud stabiilsena umbes 16 000 sõiduki juures.[182]

Kaugtransport

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
AVE kiirrong Madridi Atocha jaamas

Madrid on autovía'de ja Hispaania kiirraudteevõrgu keskne sõlmpunkt, millel on kiired maanteeühendused enamiku Hispaaniaga ning Prantsusmaa ja Portugaliga. Suurema nõudlusega rongiliinid ühendavad Madridi Barcelona, Valencia, Sevilla ja Málagaga.[183] Praegu on kasutusel 2900 km kiirraudteeliine, mis ühendavad Madridi 17 provintsikeskusega, täiendavad liinid on ehitamisel.[184]

Lisaks kohalikele ja piirkondlikele bussiliinidele on Madrid ka riigisiseste kaugbussiliinide sõlmpunkt. Riigi suurima reisijate arvuga bussijaam Estación Sur de Autobuses Méndez Álvaros[185] pakub ka rahvusvahelisi bussiühendusi Maroko ja paljude Euroopa sihtkohtadega.[185]

Lennujaam

[muuda | muuda lähteteksti]
BERJAYA
Madridi-Barajase lennujaama 4. terminal (T4)

Madridis asuv Madridi-Barajase lennujaam on reisijate arvult Euroopa kuues (üle 60 miljoni reisija, kellest 70% on rahvusvahelised) ja seda läbib suurem osa Hispaania lennukaubast.[186] See on oluline Euroopa sõlmlennujaam, mis on suuresti suunatud läände ehk Ameerika suunas; ühendused Aasiaga on tagasihoidlikud.[187] Lennujaamal on neli terminali ja terminalist 4 umbes 2 km kaugusel asuv automaatrongiga ühendatud satelliitterminal 4S. Madridi asend Pürenee poolsaare keskmes teeb sellest olulise logistikakeskuse.[188]

Väiksemal ja vanemal Cuatro Vientose lennujaamal on nii sõjaline kui ka tsiviilkasutus ning seal tegutseb mitu lennunduskooli. Torrejóni õhuväebaasil naaberomavalitsuses Torrejón de Ardozis on lisaks sõjalisele otstarbele ka tsiviilkasutus.

Rahvusvahelised suhted

[muuda | muuda lähteteksti]

Diplomaatia

[muuda | muuda lähteteksti]

Madridis asub 121 Hispaanias akrediteeritud välisriigi saatkonda[189] ehk kõik riigis asuvad residentsaatkonnad. Linnas asuvad ka Hispaania välisministeerium, Hispaania rahvusvahelise arengukoostöö amet ja diplomaatiline kool.

Rahvusvahelised organisatsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Madridis asuvad ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO), Iberoameerika Peasekretariaadi (SEGIB), Iberoameerika Riikide Organisatsiooni (OEI), Iberoameerika Rahvusvahelise Noorteorganisatsiooni (OIJ), Iberoameerika Sotsiaalkindlustusorganisatsiooni (OISS), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO), Madridi Klubi ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) peakorterid.

Sõsarlinnad ja sõpruslinnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Madridil on sõpruslinnasuhted (acuerdos) järgmiste linnadega:[190]

Iberoameerika Pealinnade Liit

[muuda | muuda lähteteksti]

Madrid on Iberoameerika Pealinnade Liidu[192] liige ning sõlmis 1982. aasta oktoobris ühise avaldusega vennassidemed järgmiste linnadega:

Muud partnerlinnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Instituto Nacional de Estadística. (National Statistics Institute)". www.ine.es. Vaadatud 8. augustil 2025.
  2. ↑ "Madrid Population 2025". World Population Review (inglise). Vaadatud 19. augustil 2025.
  3. 1 2 "Major Agglomerations of the World". Population Statistics and Maps. 1. jaanuar 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuli 2010. Vaadatud 25. augustil 2019.
  4. ↑ Valenzuela Rubio 1999, lk 68.
  5. 1 2 Moreno-Fernández 2020, lk 45.
  6. ↑ Globalization and World Cities (GaWC) Study Group and Network, Loughborough University. "The World According to GaWC 2010". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2013. Vaadatud 12. veebruaril 2016.
  7. ↑ Lauria, Daniela; López García, María (2009). "Instrumentos lingüísticos académicos y norma estándar del español: la nueva política lingüística panhispánica". Lexis. Lima: Pontificia Universidad Católica del Perú. 33 (1): 85. DOI:10.18800/lexis.200901.003.
  8. ↑ "FITUR". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. juuni 2012. Vaadatud 17. juunil 2012.
  9. ↑ "Arte Contemporaneo en España – ARCOmadrid". Ifema.es. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2013. Vaadatud 9. novembril 2012.
  10. ↑ "SIMO EDUCACIÓN – Learning Technology Exhibition – Home". www.ifema.es. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. jaanuar 2019. Vaadatud 12. jaanuaril 2019.
  11. ↑ "Cibeles Madrid Fashion Week". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. aprill 2012. Vaadatud 27. märtsil 2012.
  12. ↑ "Arquitectura. Edificios de los Museos Estatales". Mcu.es. 25. jaanuar 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuli 2013. Vaadatud 7. augustil 2012.
  13. ↑ "Geography of Madrid". Easy expat. 11. august 2006. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. oktoober 2008. Vaadatud 11. augustil 2006.
  14. ↑ "José Luis Martínez-Almeida Navasqüés". www.themayor.eu. 7. august 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. september 2021. Vaadatud 9. augustil 2023.
  15. ↑ Pérez Orozco, Santiago (2007). "El origen del topónimo Madrid" (PDF). Anales del Instituto de Estudios Madrileños. Madrid: Consejo Superior de Investigaciones Científicas. XLVII: 701–703. ISSN 0584-6374. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 17. september 2021. Vaadatud 17. septembril 2021.
  16. 1 2 3 Pérez Orozco, Santiago (2007). "El origen del topónimo Madrid" (PDF). Anales del Instituto de Estudios Madrileños. Madrid: Consejo Superior de Investigaciones Científicas. XLVII: 701. ISSN 0584-6374. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 17. september 2021. Vaadatud 17. septembril 2021.
  17. ↑ Khayat, Ikram. "Algunos aspectos de la influencia del árabe en la lengua española" (PDF) (hispaania). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2022. Vaadatud 26. detsembril 2021.
  18. ↑ "CVC. Plan Curricular del Instituto Cervantes. 2. Gramática. Inventario. C1-C2". cvc.cervantes.es (hispaania). CVC Centro Virtual Cervantes. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. mai 2024. Vaadatud 3. mail 2024.
  19. ↑ "Los primeros madrileños llegaron hace 500.000 años". El País. 13. juuni 2006. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. august 2019. Vaadatud 25. augustil 2019 – cit. via elpais.com.
  20. ↑ Santonja, Manuel; López Martínez, Nieves; Pérez-González, Alfredo (1980). Ocupaciones achelenses en el valle del Jarama (Arganda, Madrid) (hispaania). Diputación Provincial de Madrid. ISBN 84-500-3554-6.
  21. ↑ "Las villas romanas de Madrid. Madrid en época romana" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2014. Vaadatud 30. juunil 2013.
  22. ↑ Álvarez, Pilar; Sánchez, Esther (21. juuni 2013). "Hallado un taller paleolítico de más de 200.000 años en Vicálvaro". El País. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. august 2019. Vaadatud 25. augustil 2019 – cit. via elpais.com.
  23. ↑ "Madrid Islámico". Nova.es. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. oktoober 1999. Vaadatud 7. augustil 2012.
  24. 1 2 Bahamonde Magro ja Otero Carvajal 1989, lk 9.
  25. ↑ Cestero Mancera, Molina Martos ja Paredes García 2015, lk 18.
  26. ↑ Cerrillo Torquemada 2009, lk 245.
  27. ↑ Cerda, José Manuel (2020). "1188 and All That: An Intense Parliamentary Year in Europe" (PDF). University of New South Wales. Lk 569–580. Vaadatud 8. juunil 2025.
  28. ↑ "Ayuntamiento de Madrid – El Siglo XIII" (hispaania). Madrid.es. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2012. Vaadatud 7. augustil 2012.
  29. ↑ Suárez Fernández 2001, lk 137.
  30. 1 2 Bahamonde Magro ja Otero Carvajal 1989, lk 11–12.
  31. ↑ "Ayuntamiento de Madrid – Madrid capital" (hispaania). Madrid.es. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuli 2013. Vaadatud 7. augustil 2012.
  32. ↑ Parsons 2003, lk 13.
  33. ↑ Domínguez Ortiz, Antonio (2003). "El reverso de la medalla. Pobreza extrema en el Madrid de Felipe IV". Historia Social (47): 127–130. ISSN 0214-2570. JSTOR 40340884.
  34. ↑ "Dosier: El barrio de las letras y las mujeres". Revista Madrid Histórico. Madrid: Ediciones La Librería (82). 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. september 2020. Vaadatud 3. septembril 2020.
  35. ↑ Martínez Pereira, Ana (2008). "La participación de Portugal en la Guerra de Sucesión Española. Una diatriba política en emblemas, símbolos y enigmas" (PDF). Península. Revista de Estudos Ibéricos. Porto: Universidade do Porto (5): 179. ISSN 1645-6971. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 22. aprill 2021. Vaadatud 3. septembril 2020.
  36. ↑ Martínez Pereira 2008, lk 180.
  37. ↑ Quirós Rosado, Roberto (2016). "El coste del trono. Guerra defensiva y fiscalidad municipal en la estancia madrileña de Carlos III de Austria (1710)" (PDF). Vegueta: Anuario de la Facultad de Geografía e Historia. Las Palmas de Gran Canaria: Universidad de Las Palmas de Gran Canaria, Servicio de Publicaciones. 16: 290. ISSN 1133-598X. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. august 2020. Vaadatud 3. septembril 2020.
  38. ↑ Quirós Rosado 2016, lk 308.
  39. ↑ García Ruiz, José Luis (2011). "Madrid en la encrucijada del interior peninsular, c. 1850–2009". Historia Contemporánea. Bilbao: UPV/EHU. 42: 191. ISSN 1130-2402. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. aprill 2021. Vaadatud 2. septembril 2020.
  40. ↑ "Reales Academias" (hispaania). Originaali arhiivikoopia seisuga 21. jaanuar 2012. Vaadatud 27. märtsil 2012.
  41. ↑ "Ayuntamiento de Madrid – Madrid bajo el signo del reformismo ilustrado" (hispaania). Madrid.es. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuli 2013. Vaadatud 7. augustil 2012.
  42. ↑ "Ayuntamiento de Madrid – Madrid y la Guerra de la Independencia" (hispaania). Madrid.es. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuli 2013. Vaadatud 7. augustil 2012.
  43. ↑ Sánchez Martín, Víctor (2020). "Afrancesados, moderados, exaltados, masones y comuneros: periódicos y periodistas ante el conflicto político en la prensa de Madrid durante el Trienio Liberal (1820–1823)". El Argonauta Español. 17 (17). DOI:10.4000/argonauta.4257. ISSN 1765-2901.
  44. ↑ García Ruiz 2011, lk 192.
  45. ↑ "Cuando la 'Complu' se mudó al centro". Madridiario. 29. oktoober 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2020. Vaadatud 3. septembril 2020.
  46. ↑ García Ruiz 2011, lk 193.
  47. 1 2 García Ruiz 2011, lk 194.
  48. ↑ "Ayuntamiento de Madrid – El Madrid liberal" (hispaania). Madrid.es. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuli 2013. Vaadatud 3. jaanuaril 2013.
  49. ↑ Montero, Julio; Cervera Gil, Javier (2009). "Madrid en los años treinta: ambiente social, político, cultural y religioso" (PDF). Studia et Documenta: Rivista dell'Istituto Storico San Josemaría Escrivá (3): 15. ISSN 1970-4879. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 7. juuni 2019. Vaadatud 3. veebruaril 2020.
  50. ↑ Montero ja Cervera Gil 2009, lk 16.
  51. ↑ Montero ja Cervera Gil 2009, lk 20.
  52. ↑ Montero ja Cervera Gil 2009, lk 21.
  53. ↑ Montero ja Cervera Gil 2009, lk 17; 18.
  54. ↑ Montero ja Cervera Gil 2009, lk 25; 26.
  55. ↑ Montero ja Cervera Gil 2009, lk 26.
  56. ↑ Heras, Beatriz de las; Peláez, José Manuel (2018). "Mujeres en y para una guerra. España, 1936–1939. La mirada del fotógrafo Santos Yubero, cronista gráfico de Madrid". Fotografía y patrimonio cultural: V, VI, y VII Encuentros en Castilla-La Mancha (hispaania). Ediciones de la Universidad de Castilla La Mancha. Lk 505. ISBN 978-84-9044-333-0. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. aprill 2021. Vaadatud 13. septembril 2020.
  57. 1 2 3 "Madrid, de territorio fronterizo a región metropolitana. Madrid, from being the "frontier" to become a Metropole". History of Madrid. (hispaania). Luis Enrique Otero Carvajal (Profesor Titular de Historia Contemporánea. Universidad Complutense. Madrid). Originaali arhiivikoopia seisuga 18. detsember 2007. Vaadatud 28. oktoobril 2007.
  58. ↑ García Ballesteros ja Revilla González 2006, lk 16.
  59. ↑ García Ballesteros ja Revilla González 2006, lk 17–18.
  60. ↑ Faraldo ja Rodríguez-López 2019, lk 107–124.
  61. ↑ López Simón 2018, lk 175.
  62. ↑ López Simón 2018, lk 175; 178.
  63. ↑ López Simón 2018, lk 179–180.
  64. ↑ Carretero, Nacho (oktoober 2018). "Quinquis: un vistazo rápido a las barriadas españolas de los 80". Jot Down. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. mai 2020. Vaadatud 6. veebruaril 2020.
  65. ↑ "Obras, túneles y casticismo". El Mundo. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. august 2020. Vaadatud 6. veebruaril 2020.
  66. ↑ Llamas, Manuel (9. september 2013). "El sueño olímpico costó 2.000 euros a cada contribuyente madrileño". Libre Mercado (hispaania). Originaali arhiivikoopia seisuga 6. veebruar 2020. Vaadatud 6. veebruaril 2020.
  67. ↑ Masterson-Algar 2016, lk 30.
  68. ↑ Kenyon, Gladys Elizabeth; Arribas-Bel, Dani; Robinson, Caitlin; Gkountouna, Olga; Arbués, Pelayo; Rey-Blanco, David (2024). "Intra-urban house prices in Madrid following the financial crisis: an exploration of spatial inequality". npj Urban Sustainability. 4 (1): 26. Bibcode:2024npjUS...4...26K. DOI:10.1038/s42949-024-00161-0.
  69. ↑ "Ten years after Spain's indignados protests". The Economist. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. august 2023. Vaadatud 9. augustil 2023.
  70. ↑ Jiménez Barrado, Víctor; Sánchez Martín, José Manuel (2016). "Banca privada y vivienda usada en la ciudad de Madrid" (PDF). Investigaciones Geográficas (66): 43–58. DOI:10.14198/INGEO2016.66.03. ISSN 0213-4691. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. aprill 2021. Vaadatud 6. veebruaril 2020.
  71. ↑ López, Enrique Ávila (2015). Modern Spain. ABC-CLIO. Lk 8. ISBN 978-1610696012. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2023. Vaadatud 16. juulil 2022.
  72. ↑ Fraguas, Rafael (3. märts 2007). "Siete colinas bajo el asfalto". El País. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuni 2020. Vaadatud 1. juulil 2020.
  73. ↑ Gonzalo Muñoz, A.; González Doncel, I. (14. september 2018). "Estudio de la cartografía antigua de El Monte de El Pardo". VII Congreso Forestal Español. Plasencia: Sociedad Española de Ciencias Forestales. Lk 1. ISBN 978-84-941695-2-6. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuli 2020. Vaadatud 1. juulil 2020.
  74. 1 2 3 Revisión del plan general. Memoria. Tomo III. Información urbanística. Diagnóstico de ciudad (PDF). Kd 2. Ayuntamiento de Madrid. 15. november 2013. Lk 166. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3. august 2020. Vaadatud 16. septembril 2019.
  75. ↑ Galiana Martín 1994, lk 46, 50.
  76. ↑ Galiana Martín 1994, lk 50.
  77. ↑ "El Retiro cumple 150 años en manos del pueblo de Madrid". Cadena COPE. 6. november 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. november 2018. Vaadatud 17. septembril 2019.
  78. ↑ Galiana Martín 1994, lk 48.
  79. ↑ Fraser, Benjamin (2007). "Madrid's Retiro Park as publicly-private space and the spatial problems of spatial theory". Social & Cultural Geography. Taylor & Francis. 8 (5): 684. CiteSeerX 10.1.1.917.6601. DOI:10.1080/14649360701633212. ISSN 1464-9365.
  80. 1 2 Tomé, Francisco Javier; Muñoz Rodríguez, Ángel (2011). "Monte de El Pardo: Un monte ligado a la historia" (PDF). Foresta (52): 312–314. ISSN 1575-2356. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2. juuli 2020. Vaadatud 17. septembril 2019.
  81. ↑ Galiana Martín 1994, lk 46.
  82. ↑ Valenzuela Rubio, Manuel (1977). "Aportaciones a una geografía del esparcimiento en Madrid: Los espacios verdes" (PDF). Rutas de Butano. Madrid: Universidad Autónoma de Madrid. Departamento de Geografía (28): 39–40. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 16. september 2019.
  83. ↑ Remón Menéndez, Juan F. (1998). "Nature and the city: the Parque del Oeste and the expansion of nineteenth-century Madrid". Urban History. 25 (2): 210. DOI:10.1017/s0963926800000808. ISSN 0963-9268.
  84. ↑ Meteorología, Agencia Estatal de. "Evolución de los climas de Köppen en España en el periodo 1951-2020 – Agencia Estatal de Meteorología – AEMET. Gobierno de España". www.aemet.es (hispaania). Originaali arhiivikoopia seisuga 6. september 2023. Vaadatud 29. septembril 2023.
  85. ↑ Meteorología, Agencia Estatal de. "Extreme values. Madrid, Retiro". Agencia Estatal de Meteorología (hispaania). Originaali arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2022. Vaadatud 4. veebruaril 2022.
  86. ↑ Meteorología, Agencia Estatal de. "Extreme values. Madrid Airport". Agencia Estatal de Meteorología (hispaania). Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2020. Vaadatud 25. augustil 2019.
  87. ↑ Pereda, Olga; Santos, Pilar (10. jaanuar 2021). "Observatorios de Madrid registraron espesores de nieve de entre 50 y 60 cms". La Vanguardia. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. jaanuar 2021. Vaadatud 26. jaanuaril 2021.
  88. ↑ Meteorología, Agencia Estatal de. "Valores climatológicos normales - Agencia Estatal de Meteorología - AEMET. Gobierno de España". www.aemet.es (hispaania). Originaali arhiivikoopia seisuga 26. märts 2023. Vaadatud 20. jaanuaril 2024.
  89. ↑ "Koppen European Map". Köppen climate classification. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2023. Vaadatud 20. jaanuaril 2024.
  90. ↑ Dialesandro, John M.; Wheeler, Stephen M.; Abunnasr, Yaser (2019). "Urban heat island behaviors in dryland regions". Environmental Research Communications. 1 (8): 5–6. Bibcode:2019ERCom...1h1005D. DOI:10.1088/2515-7620/ab37d0.
  91. ↑ "HISTORIALIA – Presa de El Atazar. Madrid". historialia.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 2. jaanuaril 2015.
  92. ↑ "Population statistics at regional level – Statistics Explained". ec.europa.eu. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. november 2018. Vaadatud 18. detsembril 2018.
  93. ↑ "Crece un 6% la población extranjera en Madrid hasta llegar al 21,5%". Telemadrid. 10. august 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuli 2020. Vaadatud 7. juulil 2020.
  94. 1 2 "Población por País de nacimiento". Ayuntamiento de Madrid. Originaali (xlsx) arhiivikoopia seisuga 7. juuli 2020. Vaadatud 7. juulil 2020.
  95. ↑ Cano, Luis (17. aprill 2019). "El éxodo venezolano empuja a Madrid a su récord histórico de población extranjera". ABC. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2021. Vaadatud 7. juulil 2020.
  96. ↑ CIS (juuli 2019). "Postelectoral Elecciones Autonómicas y municipales 2019. Madrid (Municipio de)" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 7. juuli 2020. Vaadatud 14. septembril 2019.
  97. ↑ "Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table". Epp.eurostat.ec.europa.eu. 2. aprill 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2012. Vaadatud 9. novembril 2012.
  98. ↑ "Pleno de Madrid (Spanish Only)" (hispaania). Munimadrid.es. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuni 2010. Vaadatud 13. aprillil 2010.
  99. ↑ "Ley 22/2006, de 4 de julio, de Capitalidad y de Régimen Especial de Madrid" (PDF). Boletín Oficial del Estado. Lk 13. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. august 2019. Vaadatud 28. augustil 2019.
  100. ↑ "Local Government Organization (Spanish Only)" (hispaania). Munimadrid.es. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. jaanuar 2010. Vaadatud 13. aprillil 2010.
  101. ↑ "El municipio en cifras". Nuestra ciudad en cifras. Ayuntamiento de Madrid. Vaadatud 18. septembril 2024.
  102. ↑ "Worldwide Centers of Commerce Index" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. mai 2012. Vaadatud 3. septembril 2012.
  103. ↑ Pablo-Martí, Federico; Alañón-Pardo, Ángel; Myro, Rafael (2022). "The choice of Madrid as the capital of Spain by Philip II in the light of the knowledge of his time: A transport network perspective". PloS One. 17 (6): e0269419. DOI:10.1371/journal.pone.0269419. ISSN 1932-6203. PMC 9200313. PMID 35704607.
  104. ↑ Martín-Aceña, Pablo (2017). "The Banco de España, 1782–2017. The history of a central bank" (PDF). Estudios de Historia Económica (73): 1. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 5. juuni 2019. Vaadatud 13. septembril 2019.
  105. ↑ "Fechas clave en la historia de la Bolsa de Madrid". El Economista (hispaania). EFE. 20. oktoober 2006. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. august 2020. Vaadatud 13. septembril 2019.
  106. ↑ "Overview: Economy of Madrid". EasyExpat. 16. august 2006. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. august 2008. Vaadatud 24. juunil 2010.
  107. ↑ Reiser, Geoffroy (13. mai 2025). "Madrid 2025: The New European Capital of Real Estate Investment". Terreta Spain (inglise). Vaadatud 30. aprillil 2026.
  108. ↑ "Estructura Económica de la Ciudad de Madrid" (PDF). Ayuntamiento de Madrid. Lk 52. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. mai 2021. Vaadatud 25. jaanuaril 2015.
  109. ↑ "Estructura Económica de la Ciudad de Madrid" (PDF). Ayuntamiento de Madrid. Lk 69. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. mai 2021. Vaadatud 25. jaanuaril 2015.
  110. ↑ "Estructura Económica de la Ciudad de Madrid" (PDF). Ayuntamiento de Madrid. Lk 569. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. mai 2021. Vaadatud 25. jaanuaril 2015.
  111. 1 2 "Estructura Económica de la Ciudad de Madrid" (PDF). Ayuntamiento de Madrid. Lk 51. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. mai 2021. Vaadatud 25. jaanuaril 2015.
  112. ↑ "Barómetro de Economía de la Ciudad de Madrid, No. 41" (PDF). Madrid City Council. Oktoober 2014. Lk 32. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. jaanuar 2015. Vaadatud 25. jaanuaril 2015.
  113. ↑ "Estructura Económica de la Ciudad de Madrid" (PDF). Ayuntamiento de Madrid. Lk 242–243. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. mai 2021. Vaadatud 25. jaanuaril 2015.
  114. ↑ Orjuela Castro, Javier Arturo; Castro Ocampo, Óscar Fernando; Suspes Bulla, Edwin Andrés (2005). "Operadores y plataformas logísticas". Tecnura. Bogotá: Universidad Distrital Francisco José de Caldas. 8 (16). DOI:10.14483/22487638.6249. ISSN 0123-921X. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuni 2021. Vaadatud 21. juunil 2021.
  115. ↑ "Estructura Económica de la Ciudad de Madrid" (PDF). Ayuntamiento de Madrid. Lk 474. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. mai 2021. Vaadatud 25. jaanuaril 2015.
  116. ↑ "La productora argentina Azteka Films abrirá oficina en Madrid a finales de año" (hispaania). Audiovisual451. 10. september 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. august 2020. Vaadatud 25. juunil 2020.
  117. ↑ de Pablo, Emiliano (20. mai 2019). "Madrid Region Booms as an International Production Hub". Variety. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuni 2020. Vaadatud 25. juunil 2020.
  118. ↑ Medina, Miguel Ángel (21. september 2019). "Cuando Clint Eastwood mataba forajidos en la sierra de Madrid". El País (hispaania). Originaali arhiivikoopia seisuga 8. detsember 2020. Vaadatud 25. juunil 2020.
  119. ↑ Clover, Julian (5. detsember 2018). "Amazon chooses Madrid for European production hub". www.broadbandtvnews.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. august 2020. Vaadatud 25. juunil 2020.
  120. ↑ Vicente, Adrien (18. juuli 2019). "Madrid emerges as TV series production hub". The Jakarta Post. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. august 2020. Vaadatud 25. juunil 2020.
  121. ↑ "DAZN abre en Madrid un centro de producción virtual" (hispaania). Audiovisual451. 19. september 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. august 2020. Vaadatud 25. juunil 2020.
  122. ↑ Cortés, Helena (7. aprill 2019). "España, la nueva meca industrial de la televisión" (hispaania). ABC. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. aprill 2019. Vaadatud 25. juunil 2020.
  123. ↑ "Eurovision 1969 Results: Voting & Points". Eurovisionworld (Briti inglise). Vaadatud 30. aprillil 2026.
  124. ↑ "Eurovision Spain - PrePartyES 2025". Eurovision Spain - PrePartyES 2025 (Euroopa hispaania). Vaadatud 30. aprillil 2026.
  125. ↑ Farren, Neil (6. detsember 2025). "🇪🇸 Spain: PreParty ES 2026 Cancelled". Eurovoix (Briti inglise). Vaadatud 30. aprillil 2026.
  126. ↑ Escobar, Jesús (2007). "Arquitectura y urbanismo en el Madrid del siglo XVII: proceso, adorno y experiencia". Arquitectura y espacio urbano en Madrid en los siglos XVII y XVIII (PDF). Ayuntamiento de Madrid. Lk 54. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. aprill 2021. Vaadatud 5. veebruaril 2020.
  127. ↑ Estepa Gómez, Raimundo (2015). Chapiteles del siglo XVI al XVIII en Madrid y su entorno: sus armaduras de madera (PDF). Madrid: Universidad Politécnica de Madrid. Lk 4. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2020. Vaadatud 4. veebruaril 2020.
  128. ↑ "Arquitectura en el Madrid de los Austrias". Ediciones La Librería. 18. jaanuar 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2020. Vaadatud 4. veebruaril 2020.
  129. ↑ Blasco Esquivias 2016, lk 280.
  130. ↑ Escobar 2007, lk 60–63.
  131. 1 2 3 4 Torrús, Alejandro (13. jaanuar 2017). "La huella del fascismo patrio en la arquitectura de Madrid". Público. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. veebruar 2020. Vaadatud 6. veebruaril 2020.
  132. ↑ Méndez, Julián (23. veebruar 2011). "Un símbolo en el centro de Madrid". Hoy. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. mai 2022. Vaadatud 6. veebruaril 2020.
  133. ↑ "La altura sí importa". Architecture (hispaania). Originaali arhiivikoopia seisuga 17. aprill 2017. Vaadatud 18. septembril 2018.
  134. ↑ "Madrid Barajas International Airport (MAD/LEMD) – Airport Technology". Airport Technology. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. märts 2018. Vaadatud 27. märtsil 2018.
  135. ↑ "Museo Reina Sofía (MNCARS), official English webpage". Museoreinasofia.es. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. jaanuar 2013. Vaadatud 3. jaanuaril 2013.
  136. ↑ Kandell, Jonathan (28. aprill 2002). "Baron Thyssen-Bornemisza, Industrialist Who Built Fabled Art Collection, Dies at 81". The New York Times. ISSN 0362-4331. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. oktoober 2021. Vaadatud 24. mail 2023.
  137. ↑ "Thyssen-Bornemisza Museum (English)". Museo Nacional Thyssen-Bornemisza. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. aprill 2011. Vaadatud 21. aprillil 2011.
  138. ↑ "Patrimonio Nacional – Palacio Real de Madrid". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. jaanuar 2013. Vaadatud 26. veebruaril 2011.
  139. ↑ Riaño, Peio H. (5. november 2019). "Patrimonio Nacional invierte 900.000 euros en apuntalar las Colecciones Reales". El País. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. märts 2020. Vaadatud 3. veebruaril 2020.
  140. ↑ "Museo de América". Museodeamerica.mcu.es. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. mai 2011. Vaadatud 1. juunil 2011.
  141. ↑ "Portada". MNCN. 27. mai 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuli 2011. Vaadatud 2. juunil 2011.
  142. ↑ "INICIO MUSEO NAVAL MADRID – Museo Naval – Armada Española – Ministerio de Defensa – Gobierno de España" (hispaania). Armada.mde.es. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. aprill 2015. Vaadatud 3. jaanuaril 2013.
  143. ↑ "Patrimonio Nacional – Monasterio de las Descalzas Reales". Patrimonionacional.es. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. aprill 2011. Vaadatud 14. aprillil 2011.
  144. ↑ "Fundación Lázaro Galdiano museum website". Flg.es. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuli 2011. Vaadatud 14. aprillil 2011.
  145. ↑ "Museo de Artes Decorativas". Mnartesdecorativas.mcu.es. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. aprill 2013. Vaadatud 1. juunil 2011.
  146. ↑ "Real Decreto 1109/1993, de 9 de julio, por el que se aprueba los Estatutos de la Real Academia Española". Noticias Jurídicas. Noticias.juridicas.com. 21. jaanuar 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. märts 2012. Vaadatud 14. aprillil 2011.
  147. ↑ España, Biblioteca Nacional de (21. mai 2013). "Colecciones". bne.es. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. märts 2011. Vaadatud 24. veebruaril 2011.
  148. ↑ "The real city that never sleeps: discovering nightlife in Madrid". National Geographic. 17. veebruar 2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. veebruar 2022. Vaadatud 14. veebruaril 2022.
  149. 1 2 3 Benavides Canepa, Jessica (13. juuli 2017). "Madrid after dark: How to go out like the locals". cnn.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2020. Vaadatud 4. veebruaril 2020.
  150. ↑ "Things to do in Madrid – Popular sightseeing activities & things to do in Madrid". Directline-citybreaks.co.uk. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. juuni 2010. Vaadatud 14. juunil 2010.
  151. ↑ "11 Festival Escena Contemporánea". Escenacontemporanea.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2010. Vaadatud 14. juunil 2010.
  152. ↑ "Festival Alternativo de las Artes Escénicas, Madrid, Spain – Things to Do Reviews". NileGuide.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2011. Vaadatud 14. juunil 2010.
  153. ↑ "Art Madrid ¿Alternativo o complementario a ARCO?". El Mundo. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2014. Vaadatud 27. augustil 2014.
  154. ↑ "Orquesta Sinfónica Chamartín-Historia (in Spanish)". Orquesta Sinfónica Chamartín. 20. veebruar 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. mai 2013. Vaadatud 28. augustil 2008.
  155. ↑ "Teatro Real (Timeout Madrid)". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. september 2009. Vaadatud 31. jaanuaril 2009.
  156. ↑ Zozaya, Leonor (30. juuni 2011). "Construcciones para una canonización: reflexiones sobre los lugares de memoria y de culto en honor a San Isidro Labrador". Revista electrónica de Historia Moderna (hispaania). 7 (22). ISSN 1699-7778. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2020. Vaadatud 3. veebruaril 2020.
  157. ↑ "¿Por qué se celebra San Isidro el 15 de mayo?". La Sexta (hispaania). 15. mai 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2020. Vaadatud 3. veebruaril 2020.
  158. 1 2 Alpuente, Moncho (13. veebruar 2002). "Tradición". El País. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2020. Vaadatud 3. veebruaril 2020.
  159. ↑ Cruz, Luis de la (6. märts 2011). "Pequeña historia del carnaval madrileño | Somos Malasaña". somosmalasana.eldiario.es (hispaania). Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2020. Vaadatud 3. veebruaril 2020.
  160. ↑ "Thousands rally in Madrid to demand an end to bullfighting". the Guardian. 11. september 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2022. Vaadatud 21. oktoobril 2022.
  161. ↑ "Why everything you know about the Madrid derby might be wrong". FourFourTwo. 7. jaanuar 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2015. Vaadatud 13. aprillil 2023.
  162. ↑ "Madridista or Colchonero?, reference to the team's jersey colours". goal.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. oktoober 2017. Vaadatud 12. juulil 2017.
  163. ↑ "Sistema Educativo LOE" (hispaania). Ministerio de Educación y Ciencia. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. märts 2007.
  164. ↑ "Conócenos". UNED (hispaania). Originaali arhiivikoopia seisuga 8. september 2025. Vaadatud 7. oktoobril 2025.
  165. ↑ "UNED - EADTU Partners". European Association of Distance Teaching Universities. Vaadatud 7. oktoobril 2025.
  166. ↑ "UNED - Ministerio de Ciencia e Innovación" (PDF). Ministerio de Ciencia e Innovación (hispaania). Vaadatud 7. oktoobril 2025.
  167. ↑ Morales Matos, Guillermo; Marías Martínez, Daniel (2009). "Universidad y territorio en el área metropolitana de Madrid" (PDF). Ería. University of Oviedo. 80: 190. ISSN 0211-0563. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2018. Vaadatud 19. detsembril 2018.
  168. ↑ "Universidad Complutense". Missouri-St. Louis University. 10. juuli 2006. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuli 2006.
  169. ↑ Sánchez-Silva, Carmen (16. veebruar 2020). "Las escuelas de negocios expanden sus redes en Madrid". El País (hispaania). ISSN 1134-6582. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. veebruar 2020. Vaadatud 20. veebruaril 2020.
  170. ↑ "'It's the only way forward': Madrid bans polluting vehicles from city centre". The Guardian. 30. november 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuni 2021. Vaadatud 7. juunil 2021.
  171. ↑ Wolfe, Jonathan (19. detsember 2018). "Oslo Puts Up a Stop Sign". The New York Times. ISSN 0362-4331. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuni 2021. Vaadatud 7. juunil 2021.
  172. ↑ Prados Martín, Marcos (2023). "La modernización durante el franquismo: urbanismo, tráfico y descontento social en Madrid (1957-1973)". Culture & History Digital Journal. 12 (1). DOI:10.3989/chdj.2023.01. ISSN 2253-797X.
  173. 1 2 O'Sullivan, Feargus (24. juuli 2019). "In Madrid, a Car Ban Proves Stronger Than Partisan Politics". Bloomberg.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuli 2019. Vaadatud 24. juulil 2019.
  174. ↑ "Spanish judge blocks Madrid council bid to lift car ban". Reuters. 16. juuli 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. august 2019. Vaadatud 25. augustil 2019 – cit. via www.reuters.com.
  175. ↑ Valverde, Brenda (24. juuni 2019). "Los efectos de Madrid Central: disminuye la contaminación en todas las estaciones". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuli 2019. Vaadatud 24. juulil 2019.
  176. ↑ McGrath, Matt (2. detsember 2016). "Four major cities move to ban diesel vehicles by 2025". BBC News. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. detsember 2016. Vaadatud 2. detsembril 2016.
  177. ↑ Vassallo, José Manuel; Pérez de Villar, Pablo; Muñoz-Raskin, Ramón; Serebrisky, Tomás (2009). "Public Transport Funding Policy in Madrid: Is There Room for Improvement?". Transport Reviews. 29 (2): 265. DOI:10.1080/01441640802383214. ISSN 0144-1647.
  178. ↑ "Ley de creación del Consorcio Regional de Transportes Públicos Regulares de Madrid" [Law for the Creation of the Regional Consortium of Regular Public Transport for Madrid] (hispaania). Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuni 2015. Vaadatud 25. juunil 2015.
  179. 1 2 Sultana, Selima; Weber, Joe (18. aprill 2016). Minicars, Maglevs, and Mopeds: Modern Modes of Transportation Around the World: Modern Modes of Transportation around the World. ABC-CLIO. Lk 179. ISBN 9781440834950. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. aprill 2021. Vaadatud 13. septembril 2020.
  180. ↑ Pérez, Susana (2. aprill 2019). "Cien años de la vida subterránea de Metro de Madrid". Madridiario. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. august 2019. Vaadatud 28. augustil 2019.
  181. ↑ Skok, Walter; Martinez, Juan Antonio (2010). "An international taxi cab evaluation: Comparing Madrid with London, New York, and Paris". Knowledge and Process Management. 17 (3): 145–153. DOI:10.1002/kpm.346. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. aprill 2013. Vaadatud 5. mail 2021.
  182. ↑ "Los gastos y los ingresos de los taxistas profesionales". El Economista (hispaania). 19. september 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. august 2020. Vaadatud 16. septembril 2019.
  183. ↑ "Informe trimestral. Transporte de viajeros por ferrocarril. Tercer trimestre 2024" (PDF). Comisión Nacional de los Mercados y la Competencia. 2024. Lk 3. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 25. detsember 2024. Vaadatud 3. jaanuaril 2025.
  184. ↑ "Estructura Económica de la Ciudad de Madrid" (PDF). Ayuntamiento de Madrid. Lk 72–75. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. mai 2021. Vaadatud 25. jaanuaril 2015.
  185. 1 2 García Gallo, Bruno (11. oktoober 2013). "La estación Sur se moderniza". El País. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2020. Vaadatud 3. veebruaril 2020.
  186. ↑ "Estructura Económica de la Ciudad de Madrid" (PDF). Ayuntamiento de Madrid. Lk 76–78. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. mai 2021. Vaadatud 25. jaanuaril 2015.
  187. ↑ "Flights from Madrid (MAD)". www.flightconnections.com (inglise). 6. august 2025. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. aprill 2025. Vaadatud 13. augustil 2025.
  188. ↑ "Estructura Económica de la Ciudad de Madrid" (PDF). Ayuntamiento de Madrid. Lk 79–80. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. mai 2021. Vaadatud 25. jaanuaril 2015.
  189. ↑ "Presencia de España en el mundo" (PDF). Atlas nacional de España. Instituto Geográfico Nacional. 2019. Lk 585. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11. juuli 2020. Vaadatud 8. juulil 2020.
  190. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 "Hermanamientos y Acuerdos con ciudades". Ayuntamiento de Madrid. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. märts 2016. Vaadatud 1. märtsil 2016.
  191. ↑ "Bordeaux – Rayonnement européen et mondial". Mairie de Bordeaux (prantsuse). Originaali arhiivikoopia seisuga 7. veebruar 2013. Vaadatud 29. juulil 2013.
  192. ↑ "Declaración de Hermanamiento múltiple y solidario de todas las Capitales de Iberoamérica (12–10–82)" (PDF). 12. oktoober 1982. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10. mai 2013. Vaadatud 12. märtsil 2015.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Madrid&oldid=7147231"