Hisingen

Hisingen
Koordinaadid	57° 46′ N, 11° 53′ E
Pindala	192 km²
Pikkus	19 km
Laius	17 km

Hisingen on Rootsile kuuluv saar Göteborgi linnapiirkonnas Göta jõe suudmes.

Halduslikult kuulub saar Västra Götalandi lääni kuuluva Göteborgi valda.

Saare pindala on 192 km² ning pindalalt on see Rootsi suuruselt viies saar, jäädes alla Ojamaale, Ölandile, Södertörni poolsaarele ja Orustile.

31. detsembri 2022 seisuga oli Hisingeni elanike arv 169 543. Saar on oluline tööstus-, elamu- ja transpordikeskus. Suuremad linnaosad on Backa, Biskopsgården, Torslanda, Tuve, Länsmansgården, Eriksberg, Kärra-Rödbo, Brunnsbo ja Hjällbo.

Hisingen on ühendatud Göteborgi kesklinnaga mitme silla ja tunneliga, sealhulgas Älvsborgi silla ja 2021. aastal valminud Hisingsbroni kaudu.

Ajalugu

Hisingeni ajalugu ulatub pronksiaega. Saar on olnud asustatud juba eelajaloolisel ajal, millest annavad tunnistust mitmed muistised ja kivikalmed. Keskajal kuulus saar vaheldumisi Rootsi ja Taani võimu alla, kuna Göta jõe suue oli strateegiliselt oluline piirkond.

Aastal 1658, pärast Roskilde rahu sõlmimist, sai Hisingen lõplikult Rootsi osaks. Pikka aega oli saar peamiselt põllumajanduspiirkond, kuid 20. sajandi alguses algas kiire areng: rajati sadamad, laevatehased ja tööstusettevõtted, eriti Eriksbergi ja Lindholmeni piirkondades.

Pärast Teist maailmasõda, seoses Göteborgi linna laienemisega, kasvas saare elanike arv kiiresti ning sinna rajati mitmeid uusi elurajoone.

Loodus

Hisingenil leidub mitmekesist loodust – saarel on metsasid, põllumaid, parke ja looduslikke kaljusid. Suurim roheala on Hisingsparken, mis on ühtlasi Göteborgi suurim park ning pakub võimalusi jalutamiseks, matkamiseks ja looduses viibimiseks.

Saare lääneosas asuvad kaljused ja avatud rannikualad, mis ulatuvad Skagerraki väinani. Göta jõe poolne idaosa on madalam ja tihedamalt asustatud. Mitmed ranna- ja jõeäärsed alad on arendatud sadamate, jalutusteede ja elamupiirkondadena.

Välislingid

 Hisingen – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis