Tuapse

Tuapse
[ tuaps'ee ]
vene Туапсе ( Tuapse ) adõgee TIуапс ( Tvaphs )
Tuapse lipp Tuapse vapp
Pindala: 33,4 km²
Elanikke: 63 108 (2012)
Koordinaadid: 44° 6′ N, 39° 5′ E

Tuapse (vene Туапсе < adõgee TIуапс, 'kaks jõge') on kuurortlinn Venemaal Krasnodari krais, Tuapse rajooni halduskeskus. Asub Musta mere rannikul.

Iseloomustus

Tuapse on lõuna suunas kuni Sotšini ulatuva kuurordivööndi põhjapoolne keskus.

Sotšist umbes 80 kilomeetri kaugusel asuv Tuapse rafineerimistehas on üks Venemaa kümnest suuremast ja ainus nii suur rajatis Musta mere rannikul. Tehase naftaümbertöötlemise võimsus on aastas umbes 12 miljonit tonni toornaftat. Tuapse sadama kaudu läheb Venemaa peamine nafta, kütteõli ja diislikütuse ekspordi suund üle Musta mere.

Ajaloost

Hiliskeskajal rajasid genovalased Musta mere kirdeossa koloonialinnu, kus kaubeldi aktiivselt kohaliku elanikkonnaga. Pärast Bütsantsi impeeriumi langemist 15. sajandi lõpus loovutasid genovalased kogu Musta mere põhjaosa Osmani impeeriumile, milline domineeris piirkonnas ligi neli sajandit. Enne alade Venemaa poolset vallutust asus Tuapse asukohal suur orjaturg.

1829. aastal loovutas Osmani impeerium Adrianoopoli rahulepinguga Musta mere kirdeosa Venemaa impeeriumile. Tšerkessidest kohalik elanikkond ei tunnustanud ei Osmani riigi ega Venemaa Keisririigi võimu ning osutas ka saabuvatele vene tsaarivägedele sõjalist vastupanu. 1938. aastal ehitati praeguse Tuapse kohale tsaarivõimu poolt kindlus, mis küll tšerkessid purustasid, kuid mis taastati hiljem. Krimmi sõja ajal kuulus kindlustus Osmani vägedele, kuid 1864. aastal vallutasid Venemaa väed selle uuesti.

1864. aastal lõppes Kaukaasia sõda. 19. sajandi viimasel veerandil viidi Tšerkessias, mis hõlmas suurema osa Põhja-Kaukaasiast ja Musta mere kagupiirkonna põhjaosast, Venemaa Keisririigi poolt läbi tšerkesside genotsiid. Selle käigus palju tšerkesse tapeti, aga ka sunniti emigreeruma, mis toimus peamiselt Tuapse piirkonna kaudu Osmanite riiki. Hiljem hakkasid piirkonda ümber asuma venelased ja ukrainlased Venemaa impeeriumi keskprovintsidest. Osmani impeeriumist saabusid siia armeenlased, kreeklased ja grusiinlased.

1895. aastal ehitati asulani Novorossiiski–Suhhumi ja Maikopi–Tuapse maanteed. 1896. aastal alustati sadamarajatiste ehitust. 1897. aastal nimetati asustatud punkt Tuapse asulaks, millest sai Musta mere kubermangu Tuapse rajooni keskus. 1916. aastal anti Tuapse asulale linna staatus. Venemaa kodusõja ajal vahetus linnas mitu korda võim ning linn sai tugevalt kannatada.

1928. aastal valmis Groznõi–Tuapse naftatorustik ning sadama juurde ehitati naftatöötlemistehas ja naftakai. Teise maailmasõja ajal, kui Sevastoopol langes 1942. aastal Wehrmachti kätte, sai Tuapse sadamast Punaarmee Musta mere vägede grupi peamine sadam ja mereväebaas. Sõjas sai linn raskeid purustusi.

1996. aastal võttis Tuapse linna duuma vastu linna uue harta. Linna vapp ja lipp kinnitati linnavolikogu poolt 2005. aastal ning linna hümn 2006. aastal. Venemaa Föderatsiooni presidendi 5. mai 2008. aasta määrusega anti linnale Venemaa Föderatsiooni aunimetus "Sõjalise kuulsuse linn".

Venemaa sissetung Ukrainasse

• Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ründasid Ukraina relvajõud 2023. aasta veebruaris droonidega Tuapse naftasadamat.
• 16. aprillil 2026 ründasid Ukraina relvajõud Tuapse naftatöötlemistehast, mis tõi kaasa tulekahju suure suitsusamba ja mürgiste aurudega ning Mustas meres avastati naftalaik pindalaga 10 000 m².
• Teine rünnak tehase naftataristu vastu toimus 20. aprillil, vahepeal kontrolli alla saadud tulekahju sai uut hoogu ning sadama hakkas "naftavihma", mis kattis pinnad musta kihiga ja jättis maha tumedad lombid.
• Kolmas rünnak teostati 28. aprillil naftahoidlatele ajal, mil eelmiste rünnakute tekitatud tulekahjusid polnud veel suudetud kustutada. Lisaks tulekahju jätkumisele voolas mahutitest põlevaid naftaprodukte Tuapse jõkke ja ka linna tänavale. Linna kuberner käskis elanikud evakueerida. Pärast seda kommenteeris olukorda Tuapses esimest korda Venemaa president Vladimir Putin. Enne seda oli Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov öelnud, et igasugune informatsioon „Kiievi režiimi“ löökide tabamiskohtade ja tagajärgede kohta on kinnine.

Rahvastik

Ametlikel andmetel elas 2025. aastal Tuapses alaliselt 60 089 inimest. 1. jaanuari 2025. aasta seisuga oli Tuapse Venemaa Föderatsiooni 1124 linna (k.a. Krimmi linnad) seas rahvaarvult 265. kohal.

Rahvuslik koosseis

	Venelasi		Armeenlasi		Ukrainlasi		Tšerkesse		Muid rahvusi		Kokku
	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%
2010	47 593	75,2	5367	8,5	1253	1,9	804	1,3	6453	10,2	63 292

Majandus

Linna majanduse peamised sektorid on nafta rafineerimine ja naftatoodete transport ning toiduainete tööstus.

Linnas tegutsevad järgmised tööstusettevõtted:

• Zaretšje nafta ümberlaadimisdepoo, mis kuulub Transneft AS-le (riigiomanduses);
• Tuapse nafta ümbertöötlemistehas, mis kuulub OAO-le Rosneft;
• OAO Rosnefti omanduses olev nafta ümberlaadimistaristu mahutitega;
• Tuapse Merekaubandussadam AS;
• Põhja-Kaukaasia raudtee sorteerimisjaam;
• lihatöötlemistehased;
• pagariärid.

Tuapse on üks Venemaa Musta mere ranniku peamisi transpordisõlmpunkte ning siin asuvad erinevad auto-, raudtee- ja meretranspordi ettevõtted.

Linna majanduse naftatööstuslik ja transpordikeskne iseloom takistab turismitööstuse arengut vaatamata soodsatele kliima- ja loodustingimustele. Seetõttu on Tuapse peatuspaigaks turistidele, kes reisivad edasi Tuapse rajooni kuurortlinnadesse.

Tuntud inimesi

Tuapsest on pärit maletaja Vladimir Kramnik (FIDE maailmameister 2006), Natalja Glebova (Miss Universum 2005) ning Eesti võrkpallitreener Ivan Dratšov.

Tuapse (2003)

Välislingid

• Tuapse koduleht
• WSJ: Ukraina rammib Vene naftamasinat, aga majandust mõlkida ei õnnestu Delfi, 29. aprill 2026