Mart Meri
Mart Meri (sündinud 15. veebruaril 1959) on eesti filoloog ja poliitik; IX, X ja XII Riigikogu liige.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Meri on lõpetanud 1977. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1982. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina. Tema diplomitöö teema oli "Demonstratiivpronoomenid Tartu murdes" (juhendaja Valdek Pall).
Töö keele ja kultuuri alal
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1982–1988 töötas Mart Meri TA Keele ja Kirjanduse Instituudi murdesektoris,[1] seejärel oli 1988–1997 TA Emakeele Seltsi teadussekretär.[2]
1990. aastate algul oli ta ühtlasi Soome haridus- ja kultuurifondi Viro-säätiö esindaja Eestis.
Aastatel 1996–2006 oli ta ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja.
Aastatel 2007–2011 töötas ta Eesti Instituudi tegevjuhina.[3]
2016. aastal sai temast Soome-Eesti kultuurifondi nõukogu esimees. Aastatel 2019–2025 oli ta Eestis tegutseva Soome Instituudi juhatuse liige.
2020. aastast töötab ta Eesti Instituudi Soome esinduse juhina.[4]
Lennart Mere pärandi hoidjana osaleb ta sageli temaatilistel kirjandus- ja ajalooüritustel. Ta esindab perekonda ka alates 2014. aastast Viimsi vallavalitsuse ja Mere perekonna koostöös välja antava Lennart Meri preemia žüriis.[5][6]
Tegevus poliitikas
[muuda | muuda lähteteksti]Poliitikaga on Mart Meri olnud seotud alates 1991. aastast, mil ta kuulus oma isa Lennart Mere presidendikampaania meeskonda.[7]
1999. aastal astus ta Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ning oli IX Riigikogu liige (1999–2003) ja asendusliikmena X Riigikogu liige (2006–2007).
2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta taas SDE nimekirjas ning sai 1833 häält, kuid valituks ei osutunud. 4. novembril 2011 sai ta Riigikokku asendusliikmena.[8]
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) 191 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris ka 2025. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimistel Mustamäe linnaosas, sai 141 häält ning ei osutunud valituks.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on aastaid tegelnud oma isa Lennart Mere kui kirjaniku, filmi- ja riigimehe pärandi korrastamisega[9] ning on mitme publitsistikateose ja artiklikogumiku koostaja ja toimetaja.
Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- "Muulaste integratsioon Eesti ühiskonda: sihiseadeid". Koostanud Klara Hallik, Mart Meri, Rein Taagepera, Jüri Tammaru, Urve Venesaar. Tallinn : ÜRO Arenguprogramm Eestis, 1997
- Lennart Meri. "Poliitiline testament". Koostanud Toomas Hiio ja Mart Meri. Tartu : Ilmamaa, 2007
- Lennart Meri. "Hõbevalge : reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest". Koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop ja Mart Meri. Tallinn : Eesti Päevaleht, Akadeemia, 2008 (614 lk)
- Lennart Meri. "Hõbevalge : reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest". Koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop ja Mart Meri. 2. trükk Tallinn ; Tartu : Lennart Meri Euroopa Sihtasutus, 2008 (589 lk)
- "A European mind : selected speeches by Lennart Meri, the late President of Estonia". Koostanud Mart Meri ja Edward Lucas. Tallinn : Lennart Meri Euroopa Sihtasutus, 2009
- "Eesti keel ja kultuur maailmas. III". Toimetanud Mart Meri, Katrin Maiste ja Raina Reiljan. Tallinn : Eesti Instituut, eesti keele ja kultuuri akadeemilise väljaõppe nõukogu sekretariaat, 2009
- Tapio A. M. Saarelainen. "Valge snaiper Simo Häyhä". Tõlkinud Andreas Ardus, toimetanud Mart Meri. Tallinn : Helios, 2017
- Per Olaf Fjeld ja Emily Randall Fjeld. "Louis I. Kahn : põhjamaised laotused". Tõlkinud Mart Meri, Siiri Sünd ja Valmar Kass; toimetanud Mart Meri. Tallinn : KAHN / Louis Kahni Eesti SA, 2025
- Heini Saraste, Kalle Könkkölä. "Võin olla puudega : laste piltsõnastik puuetest". Tõlkinud Ann Tamme, toimetanud Mart Meri. Tallinn : Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei : Enn Soosaare Sihtasutus, 2025
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2020 – Välisministeeriumi teeneterist[10]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Mart Meri on Regina ja Lennart Mere poeg, tema noorem vend oli ettevõtja Kristjan-Aapo Meri (1966–2022)[11]. Georg Meri oli tema vanaisa.
Ta on abielus filoloog Kai-Riin Merega (sündinud Kiisler), neil on tütar ja poeg.[12]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tiina Jõgeda. Mart Meri – seisus kohustab Eesti Ekspress, 06.09.2007.
- ↑ Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts Emakeele Seltsi koduleht. Vaadatud 01.05.2026.
- ↑ Mart Meri asub juhtima Eesti Instituudi Soome esindust Eesti Instituudi koduleht. 25.05.2020.
- ↑ Mart Meri asub juhtima Eesti Instituudi Soome esindust Eesti Instituudi koduleht. 25.05.2020.
- ↑ Lennart Meri preemia Viimsi valla koduleht. Vaadatud 01.05.2026.
- ↑ Annika Koppel. Lennart Meri preemia said Johann Sander Puustusmaa ja Mona Isolde Lassmann Viimsi Teataja / Viimsi valla koduleht. 10.04.2026.
- ↑ Tiina Jõgeda. Mart Meri – seisus kohustab Eesti Ekspress, 06.09.2007.
- ↑ Riigikogu pressiteated. Mart Meri asub Riigikogu liikmeks. Vaadatud 04.11.2011.
- ↑ Tiina Jõgeda. Mart Meri – seisus kohustab Eesti Ekspress, 06.09.2007.
- ↑ Sven Randlaid. Galerii ⟩ Välisministeerium andis esmakordselt välja teeneteristid Postimees.ee, 20.02.2020.
- ↑ Aleksander Pihlak. Varalahkunud Kristjan Meri hoidis avalikkuses tagaplaanile LP / Delfi, 15.07.2022.
- ↑ Tiina Jõgeda. Mart Meri – seisus kohustab Eesti Ekspress, 06.09.2007.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Alo Raun. Mart Meri: Eesti andku Gruusiale lisamiljoneid, Postimees.ee, 17. oktoober 2006
- Ants Juske. Mart Meri: Eesti Instituut soovib luua õlg-õla-tunde, Eesti Päevaleht / Delfi, 19. september 2007
- Tiiu Laks. Mart Meri: tegelikult ei lahkunud Lennart Meri "hõbevalgetelt" radadelt kunagi, Eesti Päevaleht / Delfi, 20. september 2008
- Merike Tamm. Mart Meri: Soosaar tajus haruldaselt ühiskonna hoovusi, Postimees, 10. veebruar 2010
