Keeletoimetamine

Keeletoimetamine on teksti toimetamise osa, mis seisneb autori kirjutatud valmisteksti muutmises ja korrigeerimises eesmärgiga saavutada teksti õigekeelsus, ühemõttelisus, hõlbus arusaadavus, stiililine sobivus, loogilisus ning kasutatud terminite ja andmete õigsus.

Keeletoimetaja isikuomadused

Keeletoimetaja amet nõuab laia silmaringi, teravat silma, keelereeglite tundmist, head keeletaju, täpsust, tähelepanelikkust, head keskendumisvõimet, uudishimulikkust ning sageli ka kiirust ja rutiinitaluvust. Kuna tänapäeval tehakse töö enamasti arvutiga ja kasutusel võib olla kümneid arvutiprogramme (nt tõlkebüroos töötades), tuleb kasuks ka hea tehniline taiplikkus, sest iga programm nõuab eraldi väljaõpet ning iga päev võib tulla ette uusi tehnilisi katsumusi. Samas on keeletoimetaja töö väga silmaringi avardav, sobides seega hästi uudishimulikule ja õpihimulisele inimesele.

Haridus ja töövõimalused

Erialal tegutsevad enamasti kutselised keeletoimetajad, kes on saanud vajaliku väljaõppe näiteks Tartu või Tallinna ülikoolist.

Keeletoimetajaid vajavad näiteks ajalehe- ja ajakirjatoimetused ja raamatukirjastused, tõlkebürood, ministeeriumid ja muud riigiasutused, aga ka muud ettevõtted ja asutused, kus luuakse palju tekste. Ettevõtted, kes pole keeletoimetajat palganud, kuid kes mõistavad korrektse keelekasutuse olulisust ettevõtte kuvandi loojana, ostavad teenust vabakutselistelt keeletoimetajatelt või keeletoimetusbüroodelt.

Keeletoimetamise piirid

Piirid keeletoimetamise, sisutoimetamise ja tõlketoimetamise vahel on üsna hägusad. Siiski mõistetakse korrektuuri all peamiselt kirjavigade ja kirjavahemärkide ning pisivigade parandamist juba keeleliselt toimetatud tekstis (sageli ka juba küljendatud PDF-failis või paberil).

Sisuline toimetamine tähendab tihti ka sõnastuse ja lausete struktuuri muutmist ning vajadusel isegi lõikude või peatükkide ümbertõstmist.

Ilukirjandustekstide sisuline toimetamine eeldab tihedat koostööd autoriga ja muudatusi tehakse vaid autori nõusolekul. Seejuures ei pruugi autor üldse soovidagi kõigi vigade parandamist, sest need võivad olla osa tema stiilist. Näiteks Wimbergi "Maaraamatus" ei lennanud mitte "kärbsed", nagu õige oleks, vaid "kärpsed" (taotluslikult häälduspäraselt kirjutatuna).

Tõlke keeleline toimetamine sisaldab enamasti nii korrektuuri kui ka sisutoimetamist. Tõlgete toimetamisel kasutatakse tõlkeabiprogramme (CAT Tools), kus tekst on jaotatud lauseteks või väiksemateks osadeks – stringideks või segmentideks. Korraga on näha nii lähtetekst kui ka tõlgitud tekst, mida toimetaja omavahel võrdleb ja parandab. Tõlkeabiprogrammide suurim kasu seisneb tõlkemälus ja terminibaasides, mida programmid iga kliendi kohta eraldi talletavad, aga nad aitavad tuvastada ka erinevusi lähteteksti ja tõlgitud teksti tühikukasutuses, kirjavahemärgistuses (punktuatsioonis), arvudes jm masinale arusaadavates üksustes.

Keeletoimetamise astmed

Üldiselt eristatakse keeletoimetamisel kolme tugevusastet, milles lepitakse töö tellijaga enne kokku, ning sellest sõltub ka töö põhjalikkus ja hind.

• Kerge toimetamine – parandatakse kirjavahemärgistus, õigekiri, eksitav asesõnade kasutus ja täiesti ebaselged või vale arusaamist soosivad väljendused. Märgitakse ära ilmselged sisulised ebatäpsused, loogikavead, kordused ja kahtlased faktid. Faktikontrolli ei tehta. Tähelepanuta jäetakse kõnekeelsed terminid ja väljendid, mis ei ole küll ideaalsed, kuid mis mõistmist otseselt ei sega. Juhitakse autori tähelepanu tehnilistele ja vormilistele puudustele.
• Keskmine toimetamine – sisaldab kerget toimetamist ja lisaks parandatakse silmatorkavad sisulised ebatäpsused ja loogikavead, kohendatakse sõnastust, lausestust ja stiili. Kontrollitakse ja parandatakse kahtlased faktid, kasutades käepäraseid allikaid. Osutatakse ebasobivatele väljenditele, kahtlastele terminitele, kordustele ja liigsõnalisusele või parandatakse need. Juhitakse autori tähelepanu tehnilistele ja vormilistele puudustele või parandatakse need.
• Tugev toimetamine – sisaldab kõike eelnevat ja lisaks tehakse fakti-, termini-, lingi- ja viiteallikate kontroll, milleks kasutatakse autoriteetseid allikaid ja vajadusel kaasatakse eksperte. Likvideeritakse kõik loogika- ja sisuvead ning tehakse korrektne vormistus. Tulemuseks on kõrgeima kvaliteediga ladus, loogiline ja kontrollitud andmetega tekst.

Üldjuhul saab tellija keeletoimetajaga iga eraldi töö puhul ka teisiti kokku leppida. Näiteks et soovitakse kerget toimetamist koos terminite ja viiteallikate kontrolliga.

Vaata ka

• Eesti Keeletoimetajate Liit
• Keeletoimetamistalgud

Kirjandus

• Triinu Tamm. Keeletoimetaja kui üliinimene. Sirp, 2. oktoober 2015