Guadalupe Hidalgo leping
Guadalupe Hidalgo leping oli rahuleping, mis lõpetas ametlikult Mehhiko–Ameerika sõja.[1] See allkirjastati 2. veebruaril 1848 Guadalupe Hidalgo linnas.
Pärast Mehhiko armee kaotust ja pealinna langemist 1847. aasta septembris alustas Mehhiko Ameerika Ühendriikidega rahuläbirääkimisi. Lepinguga nõustus Mehhiko loovutama 55 protsenti oma territooriumist.[2] Loovutatud territooriumide hulka kuulusid tänapäeva California, Nevada, Utah' alad ning suurema osa Colorado, New Mexico ja Arizona osariikidest ja samuti väike osa Wyomingist. Lepinguga loobus Mehhiko kõigist nõudmistest Texasele ja tunnustas Rio Grande jõge Texase lõunapiirina.
Vastutasuks maksis Ameerika Ühendriikide valitsus Mehhikole 15 miljonit dollarit "Ameerika Ühendriikide piiride laienemise eest" ning nõustus tasuma Mehhiko valitsuse poolt USA kodanikele võlgu olnud summad. USA annekteeritud aladel elanud mehhiklased võisid kas ümber asuda Mehhiko uutesse piiridesse või saada Ameerika Ühendriikide täieõiguslikeks kodanikeks.
Ameerika Ühendriigid ratifitseerisid lepingu 10. märtsil ja Mehhiko 19. mail. Ratifikatsioonid vahetati 30. mail ning leping kuulutati välja 4. juulil 1848. USA senat ratifitseeris lepingu häältega 38–16. Lepingu vastu hääletas eelkõige Viigide Partei, mis oli sõja ja territoriaalse laienemise vastu. Ameerika Ühendriikide territoorium suurenes Mehhiko arvelt veelgi 1853. aasta Gadsdeni ostuga, millega loovutati USA-le osad praegusest Lõuna-Arizonast ja New Mexicost.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "The Treaty of Guadalupe Hidalgo: A Turning Point in U.S.-Mexico Relations". Texas State Historical Association. Vaadatud 1. septembril 2025.
- ↑ "Treaty of Guadalupe Hidalgo (1848)". U.S National Archives. Vaadatud 1. septembril 2025.
