Kiraalsus
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Jaanuar 2019) |
Kiraalsus ehk käelisus on üks asümmeetria (sümmeetria puudumise) vorm, mille puhul objekt või süsteem ei ole identne oma peegelpildiga. Kiraalne on mistahes kujund, mille peegeldust tasapinnalises peeglis ei saa viia kokkulangevusse algse kujundiga (näiteks inimese parem ja vasak käsi või ühe paari kindad).
Kiraalsus on ruumilise objekti omadus esineda ühitamatute peegelkujutiste paarina. Kiraalsusega tegeletakse bioloogias, füüsikas, keemias ja matemaatikas. Akiraalsed ehk mittekiraalsed on objektid, mis on identsed oma peegelpildiga.
Looduses on kiraalsus laialt levinud nähtus. Kogu elusloodus, sealhulgas inimene, on üles ehitatud orgaanilisest ainest, mis koosneb suurel määral asümmeetrilistest molekulidest. Süsiniku aatom, mis on seotud nelja erineva rühmaga, moodustab tüüpilise kiraalse keskme, mistõttu võivad esineda käelised isomeerid, mille peegelpildid ei ühti.
Enamik looduslikke biomolekule esineb vaid ühe käelise isomeerina. Keerulise struktuuriga molekulides võib esineda mitu kiraalset tsentrit, mistõttu võimalike stereoisomeeride arv võib märkimisväärselt suureneda. Näiteks pikad polümeersed DNA molekulid on keerdunud spiraaliks paremakäelise kruvina.
Näiteid
[muuda | muuda lähteteksti]Kiraalsust esineb kõikjal meie ümber. Mõned näited, mille puhul eeldatakse, et puuduvad korrapärasuse kõrvalekalded on inimese parem ja vasak pool, pluusi parem ja vasak hõlm (enne nööpe ja nööpaukusid), parem ja vasak käsi, parema ja vasaku käe kindad, käärid parema- ja vasakukäelistele, ühe paari kingad, linnu parem ja vasak tiib, ussikese parem ja vasak pool, enamik puu- ja taimelehti, paremale ja vasakule avanevate uste hinged, parem- ja vasakkeermega kruvid ning täring (õnnemängudes kasutatav täppidega kuubik).
Katse: lõigake puuleht täpselt pikiteljelt pooleks – kas pooled on ühitatavad (arvestades, et lehe alumine ja pealmine pool pole identsed)?
Miks? Kõrge aedoa vars kasvab ümber posti üles keerdudes vastupäeva ja ainult vastupäeva. Kiraalne spiraal on nagu kruvi. Arvatavasti tuleneb see rakukestadele tugevust andvate pikkade polüsahhariidi molekulide konfiguratsioonist, kuna neis molekulides esineb arvukalt kiraalkeskmeid.
