close
Mine sisu juurde

1970. aastad

Allikas: Vikipeedia

| 2. aastatuhat |
| 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
| 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad |
1970 | 1971 | 1972 | 1973 | 1974 | 1975 | 1976 | 1977 | 1978 | 1979

BERJAYA
Maailma jagunemine NATO ja selle liitlaste (sinine), Varssavi pakti ja selle liitlaste (punane) ning Mitteühinemisliikumise riikide (roheline) vahel

1970. aastad on ajavahemik 1970. aasta algusest kuni 1979. aasta lõpuni.

Seda kümnendit on iseäranis 21. sajandil kujutatud maailma ajaloo "muutuste pöördepunktina", keskendudes eriti sõjajärgse majandusbuumi lõppemisele järgnenud majanduslikele murrangutele. Globaalsel tasandil iseloomustasid seda sagedased riigipöörded, sisekonfliktid ja kodusõjad ning mitmesugused poliitilised murrangud ja relvastatud konfliktid, mis tekkisid dekoloniseerimisest või olid sellega seotud, ning globaalne võitlus NATO, Varssavi pakti ja Mitteühinemisliikumise vahel. Paljudes piirkondades esines intensiivsete konfliktide perioode, eriti Kagu-Aasias, Lähis-Idas, Ladina-Ameerikas ja Aafrikas.

Läänemaailmas jätkasid 1960. aastatel alguse saanud sotsiaalselt progressiivsete väärtuste, näiteks naiste poliitilise teadlikkuse ja majandusliku vabaduse suurendamise, kasvu. Ühendkuningriigis võitis 1979. aasta valimistel selle konservatiivist juht Margaret Thatcher, kes oli esimene naispeaminister Suurbritannias. Tööstusriigid kogesid majanduslangust Naftat Eksportivate Araabia Riikide Organisatsiooni kehtestatud naftaembargode põhjustatud naftakriisi tõttu, mis oli vastuseks USA otsusele toetada Iisraeli sõjaväge Yom Kippuri sõjas. Kriis tõi kaasa esimese stagflatsiooni juhtumi, mis pani aluse poliitilisele ja majanduslikule trendile, kus keinsism asendati neoliberaalse majandusteooriaga, kusjuures esimene neoliberaalne valitsus tuli võimule 1973. aasta Tšiili riigipöördega.

1970. aastad olid ka suurte tehnoloogiliste ja teaduslike edusammude ajastu; alates esimese kommertsmikroprotsessori Intel 4004 ilmumisest 1971. aastal iseloomustas seda kümnendit arvutite – tollal veel algeliste ja kobakate masinate – muutumine kaasaskantavateks ja kodus kasutatavateks. Kasvas kodumasinate kasutuselevõtt, nagu mikrolaineahjud. Levisid värviteleviisorid. 1979. aastal nägi ilmavalgust Sony Walkman – esimene kaasaskantav kassettmagnetofon.

Suuri edusamme tehti ka sellistes valdkondades nagu füüsika, kus kvantväljateooria kinnistus kümnendi lõpus, peamiselt tänu kvarkide olemasolu kinnitamisele ja esimeste vaheosakeste avastamisele lisaks footonile, Z-bosonile ja gluuonile, mis on osa sellest, mis 1975. aastal ristiti standardmudeliks.

Aasias muutusid 1971. aastal Hiina Rahvavabariigi rahvusvahelised suhted märkimisväärselt pärast seda, kui ÜRO Peaassamblee kinnitas resolutsiooni 2758, millega Rahvavabariik asendas ÜROs Hiina Vabariigi ehk Taiwani. 1976. aastal suri ka Mao Zedong ja Mao järeltulijate algatasid turu liberaliseerimise. Vaatamata embargost tingitud naftakriisi koges Jaapani majandus sel perioodil suurt buumi, edestades Lääne-Saksamaa majandust ja saades maailma suuruselt teiseks. Ameerika Ühendriigid viisid oma sõjaväe välja Vietnami sõjast. 1979. aastal tungis Nõukogude Liit Afganistani, mis viis Nõukogude-Afganistani sõjani.

Kümnendi algul kasvas vägivald Lähis-Idas, kui Egiptus ja Süüria kuulutasid sõja Iisraelile. Kümnendi lõpul allkirjastas aga Egiptus Egiptuse-Iisraeli rahulepingu. Poliitilised pinged Iraanis plahvatasid aga 1979. aasta Iraani revolutsiooniga, mis kukutas Pahlavi dünastia ja ajatolla Khomeynī rajas islamivabariigi.

Aafrikat vaevasid sõjaväelised riigipöörded, kodusõjad ja nälg. Kukutati Etioopia kauaaegne keiser Haile Selassie I. Jätkus dekoloniseerimine, kusjuures Angola ja Mosambiik saavutasid iseseisvuse 1975. aastal Portugali koloniaalimpeeriumist pärast Portugali nelgirevolutsiooni. Lisaks loobus Hispaania 1976. aastal oma nõudmistest Hispaania Sahara üle, mis tähistas Hispaania koloniaalimpeeriumi ametlikku lõppu.

1977. aastal toimusid Hispaanias esimesed üldised, otsesed ja salajased valimised pärast 1936. aasta valimisi. Valimistulemused kindlustasid konstitutsioonilise monarhia püsimajäämise riigis ning Hispaania oli külma sõja üks esimesi maid maailmas, mis muutus ühepartei valitsuselt ilma suuremate raskusteta jälle demokraatlikuks vabariigiks.

Suure osa arengumaade majandused jätkasid 1970. aastate alguses kasvu tänu rohelisele revolutsioonile. Majanduskasvu aeglustas küll naftakriis, kuid pärast selle lõppu jätkus majandus kasvu.

Narkootikumide leviku kasv põhjustab tõsist sotsiaalset kahju, eriti heroiini puhul. Kahjut süvendas narkokartellide tekkimine Colombias ja Mehhikos nagu Pablo Escobari juhitud Medellíni kartell, mis läks 1976. aastal salakaubaveolt üle kokaiinikaubandusele.

1970. aastatel kasvas maailma rahvaarv 3,7 miljardilt 4,4 miljardile, kusjuures kümnendi jooksul sündis ligikaudu 1,23 miljardit ja suri 475 miljonit inimest.

Eestis algas 1970. aastate lõpus uus tugevnev ideoloogiline surve, mis leidis väljundi eestkätt uues venestamislaines. Immigrantide vool Eestisse kasvas veelgi ning 1978. aastal sai parteijuhiks Moskva juhtnööre täht-tähelt täitev ja eesti keelt vaevu oskav Karl Vaino. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka dissidentlus (teisitimõtlemine).

Olulised tegijad

[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitika- ja riigitegelased

[muuda | muuda lähteteksti]

Menaẖem BeginWilly BrandtLeonid BrežnevJames CallaghanJimmy CarterElizabeth IIValéry Giscard d'EstaingGerald FordFrancisco FrancoIndira GandhiEdward HeathJohannes Paulus IJohannes Paulus IIHirohitoUrho KekkonenGolda Me'irRichard NixonPaulus VIGeorges PompidouYitzhak RabinAnwar SadatHelmut SchmidtSuhartoJosip Broz TitoHarold WilsonFidel CastroAugusto PinochetMuammar al-QaddafiYasser ArafatDeng XiaopingMao ZedongKim Il-sŏng

Edward AlbeeSaul BellowAnthony BurgessJohn GardnerWilliam GoldingArthur MillerIris MurdochHarold PinterSalman RushdieTom StoppardKurt Vonnegut

Muhammad AliFranz BeckenbauerGeorge BestLarry BirdBjörn BorgNadia ComăneciJimmy ConnorsJohan CruijffGeorge ForemanJoe FrazierBobby HullKareem Abdul JabbarBillie Jean KingOlga KorbutNiki LaudaEddie MerckxGerd MüllerJack NicklausPeléO. J. SimpsonMark Spitz

Film ja meelelahutus

[muuda | muuda lähteteksti]

Woody AllenIngmar BergmanIngrid BergmanJean-Paul BelmondoHumphrey BogartKenneth BranaghRichard BurtonClaudia CardinaleSean ConneryFrancis Ford CoppolaMarlene DietrichRichard DreyfussClint EastwoodHarrison FordLouis de FunèsGreta GarboMel GibsonGene HackmanGoldie HawnAudrey HepburnKatharine HepburnDustin HoffmanDiane KeatonJack LemmonGeorge LucasSteve MartinJack NicholsonRobert De NiroAl PacinoPeter O'TooleLaurence OlivierGregory PeckAnthony QuinnRobert RedfordVanessa RedgraveSylvester StalloneMeryl StreepBarbra StreisandElizabeth TaylorJohn TravoltaLiv UllmannPeter UstinovJohn Wayne

"ABBA" – "Aerosmith" – "Black Sabbath" – "Blue Öyster Cult" – David BowieJackson Browne – "Carpenters" – Johnny CashCher – "Chicago" – Eric Clapton – "The Clash" – Alice CooperElvis Costello – "Deep Purple" – Neil Diamond – "The Eagles" – "Electric Light Orchestra" – "Emerson, Lake & Palmer" – "Fleetwood Mac" – Gloria Gaynor – "Genesis" – Gary Glitter – "Grateful Dead" – Billy JoelElton John – "Journey" – "Kiss" – "Led Zeppelin" – John Lennon – "Lynyrd Skynyrd" – Barry ManilowBob Marley – "Motörhead" – Willie NelsonChris Norman – "Pink Floyd" – Elvis Presley – "Queen" – Suzi Quatro – "Rainbow" – "Rush" – "Sex Pistols" – Bruce Springsteen – "Styx" – Donna Summer – "T. Rex" – "Van Halen" – Neil Young - "Yes"

...

...