S�ndis 24.05.1892 ukj Tallinnas. Rahvuselt leedulane. L�petanud Riia kaubanduskooli. 1912. aastal astus s�jav�eteenistusse. I maailmas�jast v�ttis osa 225. Liveni polgu kooseisus. Lipnikuks �lendatud 23.02.1915. 1917. aastal teenis 535. Lipetski polgus, �lendati staabikapteniks. Vene kodus�ja ajal teenis Punaarmees 1. reservpolgus ja 105. k�tipolgus. 1920. aastal vabastati haiguse t�ttu s�jav�eteenistusest. P�rast Eestisse opteerumist elas Tallinnas, kus t��tas raamatupidajana. Suri 18.02.1935 Tallinnas. Maetud Tallinna katoliku koguduse kalmistule.
(J. Pihlaku andmekogu; ERA F 673, N 3, pakk nr. 50 (1892. aastal s�ndinud reservv�elased), ERA F 495, N 2, S 129; F 28, N 2, S 44; TLA F 1376, N 1, S 1; RI 1916, nr 153; Vojenn�i orden�2004, lk 371)

Staabikapten Jaan-Nikolai Abraitist autasustati Georgi m��gaga. PAF 10.04.1917: Selle eest, et lahingus 24.05.1916. vallutas Abraitise juhitud rood t��gir�nnakuga Ko�ubints� k�la. R�nnaku k�igus saadi s�jasaagiks �ks kuulipilduja.

Nikolai von Adlerberg

S�ndis 12.04.1844 Peterburis. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. Ohvitseriks �lendati 1862. aastal. Polkovnikuks sai 1874. aastal. V�ttis osa Vene-T�rgi s�jast. Nikolai von Adlerberg suri 14.04.1904 Jaltas. (GHdbR Estland III, lk 324; Spisok general-adjutantam�1878; Vojenn�i orden�2004, lk 346)

Nikolai von Adlerbergi autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga ja kuldm��gaga (1877).

Sergei Aljakritski

S�ndis 06.09.1896 ukj Peterburi kubermangus Gatt�inas (teistel andmetel Peterburis). �ldhariduse omandas Gatt�inas orbude instituudis. I maailmas�jast v�ttis osa kaardiv�e husaaripolgu ning 1. Taga-Amuuri piirivalvepolgu koosseisus. 1915. aasta mais �lendati kornetiks ja 1916. (1917.?) aastal leitnandiks. Vene kodus�jas v�itles Loodearmee koosseisus. 1920. aasta veebruaris mobiliseeriti Eesti v�kke, kus teenis kuni oma reserviarvamiseni sama aasta aprillis. Teenis II maailmas�ja ajal Saksa armees t�lgina. P�rast s�da elas Saksa LVs. Suri 15.11.1973 M�nchenis.  
(ERA F 495, N 7, S 85; F 495, N 13, S 4, L 106; F 497, N 2, S 641, L 24; Vojenn�i orden�2004, lk 380; S. Zirin. Ob'edinenie i sud'b� severo-zapadnikov na t�u�bine. Rmt: Beloe dvi�enije na Severo-zapade i sud'b� ego ut�astnikov. Pskov (Pihkva), 2004. Lk 121)

Sergei Aljakritskit autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga. Lahingus 31.08.1915 Derpliska folvarki juures 1. Taga-Amuuri piirivalvepolgu koosseisus v�ttis omal initsiatiivil roodu juhtimise �le (roodukomand�r oli langenud) ja viis r�nnakule. L�binud vaenlase �geda tule all traatt�kked, vallutas t��giv�itluse j�rel vastase kaitseliini, saades s�jasaagiks kuulipilduja. J�rgmise r�nnaku k�igus vallutati folvark Derpliskat, kus v�eti 300 vangi. Aljakritski sai ise r�nnaku k�igus haavata, kuid j�i rivisse.

Bruno Arnold

S�ndis 1886. aastal Peterburis. Vanemad olid p�rit Eestist (isa Ernst Theodor Arnold oli s�ndinud 1833. aastal Tartus). �ldhariduse omandas Peterburi kommertsg�mnaasiumis. S�jav�eteenistuses 1907. aastast. Suurt�kiv�eohvitser. V�ttis osa I maailmas�jast. 1917. aastal staabikapten 68. suurt�kiv�e brigaadis.
(VRSAA, F 409, tl 63-382; Vojenn�i orden�2004, lk 387)

Leitnant Bruno Arnoldi autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga. VP 03.11.1916(?), 22.11.1915.

Andrei von Arpshofen

S�ndis 24.10.1875 Varssavis. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. P�rast Paa�ide korpuse l�petamist 1895. aastal teenis 1. kaardiv�e suurt�kiv�ebrigaadis. 1904. aastal l�petas Nikolai kindralstaabi akadeemia ja �lendati kapteniks (1907). Teenis IX korpuse staabis (Mand�uuria armee), Izmailovo kaardiv�e polgus ja Irkutski s�jav�eringkonna staabis. V�ttis osa I maailmas�jast 61. Vladimiri polgu �lemana. �lendati kindralmajoriks. V�ttis osa Vene kodus�jast, olles 13.07.1919-1920. m�rtsini 2. Kubani kasakadiviisi staabi�lem. P�rast Krimmi evakueerumist elas Rumeenias, kus ka suri 1932. aastal.
(VRSAA f 409 tl 186-000; Volkov 2002, lk 44; GHdbR Estland III, lk 285; Vojenn�i orden�2004, lk 387).

Andrei von Arpshofenit autasustati Georgi m��gaga. VP 29.05.1916.

Karl Voldemar von Arpshofen

S�ndis 06.12.1832 Virumaal Vaivaras. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. Ohvitseriks �lendati 1851. aastal. Teenis Semjonovi ja Leedu kaardiv�epolkudes. 1877. aastal �lendati kindralmajoriks. V�ttis osa s�jategevusest Kesk-Aasias. Karl-Voldemar von Arpshofen suri 26.02.1890 Odessas.
(GHdbR Estland III, lk 284; Spisok general-adjutantam� 1878, lk 213)

Karl-Voldemar von Arpshofenit autasustati kuldm��gaga (1864).

Karl-Johan Badendick

S�ndis 1889. aastal Tartus. Reservlipnik (1911). I maailmas�jast v�ttis osa 294. Berezina polgu ja 17. Taga-Amuuri piirivalvepolgu koosseisus. 1917. aastal �lendati kapteniks. Vene kodus�ja ajal teenis Loodearmees, kus �lendati polkovnikuks. P�rast Loodearmee likvideerimist asus elama Tallinna. 1924. aastal kustutati (kui riigikeele mitteoskaja) ohvitseride nimekirjast ja arvati reamehena reservi. Osales aktiivselt Vene emigrantlike organisatsioonide tegevuses. 1940. aastal arreteeriti ja m�isteti kontrrevolutsioonilise tegevuse eest surma. Otsus viidi t�ide 25.03.1941.
(ERA F 497, N 2, S 641, L 80; F 495, N 13, S 4, L 96; PV 1915, nr 218; Vojenn�i orden�2004, lk 393)

Karl Badendicki autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga. VP 09.09.1915: Selle eest, et ta �ises lahingus 07.02.1915 Neb�levi k�la juures vallutas julge s��stuga oma roodu eesotsas �he vaenlase kuulipilduja.

Aleksei Baiov

S�ndis 1871. aastal Kiievi kubermangus. �ldhariduse omandas Kiievi kadetikorpuses, s�jalise hariduse Konstantini s�jakoolis. 1896. aastal l�petas Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. 1906. aastast professor Vene s�jaajaloo kateedris. I maailmas�ja ajal teenis mitmel pool staapides. �lendatud kindralleitnandiks. 1919. aastal tuli Eestisse. 1920. aastatel oli tegev Eesti Kindralstaabi kursustel. 1926. aastal lahkus s�jav�eteenistusest, et s�ita Prantsusmaale vene emigrantide kongressile. Baiov suri Tallinnas 1935. aastal.
(ERA F 1, N 1, S 365; F 495, N 14, S 4, L 100; Isakov 1996, lk 305�308; T�asovoi 1935, nr 150, lk 30; Vojenn�i orden�2004, lk 394)

Aleksei Baiovit autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga.

Georg Balba�evski

S�ndis 1896. aastal Peterburi kubermangus Luuga kreisis. L�petanud Paa�ide korpuse. I maailmas�ja ajal teenis ohvitserina 9. Bugi ulaanipolgus. Staabirittmeister 1916. Vene kodus�jast v�ttis osa Loodearmee koosseisus. 1919. aasta novembris astus vabatahtlikult Eesti armeesse, kus teenis kuni 19. maini 1920. Elas Tallinnas. Hilisem saatus teadmata.
(ERA F 495, N 7, S 286; F 497, N 2, S 641, L 83; Vojenn�i orden�2004, lk 395)

Georg Balba�evskit on autasustatud Georgi ordeni 4. j�rguga. PAF 05.05.1917: Lahingus Zub�etsi k�la juures 27.05.1916 m�rkas kornet Balba�evski vaenlase kahest raskesuurt�kist koosnevat patareid, mis tulistas r�ndavat ratsapolku ning viis r�hma oma initsiatiivil r�nnakule. Raiunud surnuks suurt�kimeeskonnad, vallutas r�hm m�lemad suurt�kid, kuid kuna ei v�imalik neid �ra tuua, siis rikkus relvad eemaldades luku ja sihiku.

Alexander Ludwig von Baranoff

S�ndis 28.02.1837. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. 1857. aastal l�petas Paa�ide korpuse. Teenis kaardiv�es. V�ttis osa s�jategevusest Kaukaasias ja Kesk-Aasias. 1868. aastal �lendati Samarkandi r�ndamisel �les n�idatud vahvuse eest polkovnikuks. 1877. aastal �lendati kindralmajoriks ja m��rati Simbirski kubermangu s�jav�e�lemaks. 1881. aastal nimetati 21. kohaliku brigaadi �lemaks. 1886. aastal �lendati kindralleitnandiks ja m��rati Permi kohaliku brigaadi �lemaks. 1904 oli Permi kohaliku brigaadi �lem. Kindralleitnant von Baranoff suri 1905. aastal.
(Spisok polkovnikam 1904, lk 157; GHdbR Estland II, lk 24)

Alexander Ludwig von Baranoffi autasustati kuldm��gaga Delmsacki kindluse vallutamise eest (1860) ja Georgi ordeni 4. j�rguga Ura-Djube kindluse vallutamise eest (1862).

Peter (Paul) Bassen-Spiller

S�ndis 11.07.1892 Kuressaares (teistel andmetel Tallinnas) ohvitseri perekonnas. �ldhariduse omandas Tallinnas Aleksandri g�mnaasiumis. 1913. aastal l�petas Jelizavetgradi ratsav�ekooli. I maailmas�jast v�ttis osa 3. Smolenski ulaanipolgu koosseisus. Vene kodus�ja ajal teenis Loodearmees. P�rast Eestisse opteerumist j�tkas teenistust Eesti armees, olles muuhulgas Ratsar�gemendi komand�riks. 1933 �lendati koloneliks. 1936. aastal lahkus Bassen-Spiller s�jav�eteenistusest. 1941. aastal ta arreteeriti, kuid vabastati sakslasena peagi. S�itis Saksamaale.
(ERA F 497, N 2, S 641, L 93; ERAF F 130, S 1622E; J. Pihlaku andmekogu; Vojenn�i orden�2004, lk 398)

Peter Bassen-Spillerit on autasustatud Georgi m��gaga.

Peter-Eduard Bauman (Baumann)

S�ndis 09.011874 ukj V�rumaal Kaagj�rve vallas (?). L�tlane. 1901. aastal l�petas Vilno junkrukooli. V�ttis osa Vene-Jaapani s�jast. I maailmas�ja ajal 139.  polgus. 1917. aastal �lendati alampolkovnikuks. Enamlaste v�imule tulles arreteeriti ja suleti But�rka vanglasse. 1922. aastal opteerus Eestisse. Teenis Eesti armees. Erukolonelleitnant Bauman suri Kirovi vangilaagris 12.01.1942.
(ERA F 495, N 7, S 285; F 497, N 2, S 641, L 97; ERAF F 130, S 8395E; Vojenn�i orden�2004, lk 400)

Peter-Eduard Baumani on autasustatud Georgi ordeni 4. j�rguga (VP 22.12.1915) ja Georgi m��gaga (VP 10.12.1915).

Alexander Joseph von Baumgarten

S�ndis 19.03.1815. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. Ohvitseriks �lendati 1833. aastal. V�ttis osa Krimmi s�jast. Kindralleitnant Baumgarten suri 03.05.1883 Peterburis.
(GHdbR Estland III, lk 20; Spisok general-adjutantam� 1878, lk 113; Vojenn�i orden...2004, lk 155-156)

Alexander Baumgartenit autasustati Georgi ordeni 3. j�rguga (1854). Aleksander Baumgarten sai Georgi 3. j�rgu ordeni lahingu eest t�rklastega 15.12.1853 T�etati k�la juures. Polkovnik A. Baumgarten juhatas selles lahingus v�esalka, kuhu kuulusid Tobolski polgu 3 pataljoni, 1 eskadron husaare, 1 sadakond kasakaid ja 6 suurt�kki. Sattunud 18 000-mehelise t�rklaste v�esalga piiramisr�ngasse. N�hes, et T�etati k�la ei ole v�imalik kauem enda k�es hoida, viis A. Baumgarten Tobolski polgu pataljonid t��gir�nnakule ja l�i vastase taganema. R�nnaku k�igus saadi s�jasaagiks 2 suurt�kki.

Paul Leopold Johann Stephan von Benckendorff

S�ndis 29.03.1853 Berliinis. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. Kodune haridus. S�jav�eteenistusse astus 1871. aastal. J�rgmisel aastal �lendati ohvitseriks. Teenis ratsakaardiv�es. V�ttis osa Vene-T�rgi s�jast 1877-1878. 1893. aastal �lendati polkovnikuks, 1901 kindralmajoriks ja 1907. aastal kindralleitnandiks. Suri 28.01.1921 Narvas.
(GHdbR Estland III, lk 34; Spisok generalam 1911, lk 231)

Paul-Leopold-Johan von Benckendorffi autasustati kuldm��gaga (1879).

Leonhard Bergstr�m

S�ndis 1886. aastal Eestimaa kubermangus rootslasest alampolkovniku pojana. L�petanud Pihkva kadetikorpuse ja Pauli s�jakooli (1906). V�ttis osa I maailmas�jast 4. Soome k�tipolgu koosseisus, �lendati alampolkovnikuks.
(VRSAA F 408, N 1, S 15192, L 80p-81; Vojenn�i orden�2004, lk 407)

Leonhard Bergstr�mi autasustati Georgi ordeni m��gaga. VP 24.11.1916.

Boris Bether

S�ndis 1887. aastal. �ldhariduse omandas Moskva 2. kadetikorpuses. L�petanud Pauli s�jakooli 1905. aastal, Varssavi vehklemiskooli ja I maailmas�ja ajal soomusautode kursused. I maailmas�jast v�ttis osa 1. k�tipolgu ja 40. soomusautode kolonni koosseisus. 1915. �lendati staabikapteniks. Vene kodus�ja ajal teenis Loodearmees autotankikooli �lemana. P�rast tankide �leandmist Eestile astus Eesti s�jav�kke. Kuni reserviarvamiseni (17.10.1923) oli s�jakooli ja s�jav�e tehnikakoolis instruktor. Elas 1920. aastatel Tallinnas.
(ERA F 497, N 2, S 641, L 135; F 673 (1887. aastal s�ndinud reservv�elased); Vojenn�i orden�2004, lk 409)

Boris Betherit autasustati Georgi m��gaga. VP 3.12.1916. Lahingus 01.-05.11.1914 t�i oma roodu v�lja vaenlase piiramisr�ngast. Selle tagaj�rjel �nnestus polgul s�ilitada k�ttev�idetud positsioonid.

Ferdinand Birk

S�ndis 1871. aastal Riias. 1894. aastal l�petas Kiievi jalav�e junkrukooli. I maailmas�ja ajal teenis 90. Onega polgus. �lendatud alampolkovnikuks. 1920. aastal tuli koos Loodearmee riismetega Tallinna. Hilisem saatus teadmata.
(VRSAA F 409, tl 1650; ERA F 27, N 1, S 60, L 27p; Vojenn�i orden�2004, lk 410)

Ferdinand Birki on autasustatud Georgi m��gaga. VP 09.03.1915: Selle eest, et ta lahingus 21.08.1914 v�ttis kriitilises olukorras pataljoni juhtimise �le ning l�i vaenlase v�lja tema positsioonidelt.

Pavel Bisterfeldt

S�ndis 1891. aastal Peterburis. Suurt�kiv�eohvitser. I maailmas�jast v�ttis osa 24. suurt�kiv�ebrigaadi koosseisus. P�rast Vabaduss�ja l�ppu elas Eestis (Narvas?). Represseeritud. Suri 11.08.1941.
(VRSAA F 409, tl 12.692; ERA F 1, N 1, S 542; F 14, N 12, S 1513; ERAF F 129, S 251102; Vojenn�i orden�2004, lk 411)

Pavel Bisterfeldti on autasustatud Georgi m��gaga. VP 26.09.1916: Lahingus 29.07.1915 Kramkovo k�la juures juhtis eesliinil suurt�kiv�e tuld, mille tulemusel peatati saksa jalav�e r�nnak ja h�vitati �ks kuulipilduja. Kui vaenlane seadis �les 2 uut kuulipildujat, siis h�vitas suurt�kiv�gi Bisterfeldti juhendamisel ka need. P�rast seda vaenlane loobus r�ndamisest.

Magnus Gabriel Bernhard von Brevern

S�ndis 14.12.1825 Harjumaal Alus. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. Ohvitseriks �lendati 1846. aastal. Vene-T�rgi s�jas kaardiv�ekorpuse suurt�kiv�e �lem. Kindralmajor. Suri 21.08.1878 Odessas.
(GHdbR Estland III, lk 50; Spisok general-adjutantam�1878, lk 204)

Magnus Gabriel Bernhard von Breverni autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga (1877) Telishi vallutamise eest 16.10.1877.

Ernst Bu�man

S�ndis 25.07.1875 ukj Soomes (?). Soomlane. �ldhariduse omandas Prints Oldenburgi g�mnaasiumis, s�jalise hariduse Peterburi jalav�e junkrukoolis, mille l�petas 1897. aastal. I maailmas�jast v�ttis osa 94. Jenissei polgu koosseisu. 1917. aastal �lendati alampolkovnikuks ning nimetati 414. polgu komand�riks. Oli Loodearmees 11. Vjatka polgu komand�r. 1920. aastate algul teenis Bu�man l�hikest aega Eesti Kaitsev�es. S�itis 1927. aastal NSVL, kus vahistati ja hukati. 
(ERA F 495, N 7, S 445; F 497, N 2, S 641, L 189; RI 1915, nr 126; Vojenn�i orden�2004, lk 430; Belaja borba na Severo-zapade Rossii, Moskva 2003, lk 679)

Ernst Bu�mani autasustati Georgi m��gaga. VP 31.05.1915: Selle eest, et ta lahingus ��l vastu 19.02.1915 viis oma roodu kaks korda t��gir�nnakule.

Jefim B�kov

S�ndis 1885. aastal Irkutskis. V�ttis osa I maailmas�jast 3. Siberi m�gik�ti-suurt�kiv�e divisjoni koosseisus. Elas p�rast Vabaduss�da Eestis. 1920-1921 teenis Aegna saare merekindluses. 1923. aastast t��tas Lutheri vabrikus. Sai 1928. aastal Eesti kodakondsuse.
(ERA F 14, N 12, S 2246; Vojenn�i orden� 2004, lk 430-431)

Jefim B�kovit autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga, VP 29.09.1915 ja Georgi m��gaga, VP 10.11.1915.

Alexander B�ll (B�hl)

S�ndis 1889. aastal Tallinnas. �ldhariduse omandas Moskva 2. kadetikorpuses. 1908. aastal astus s�jav�eteenistusse 9. Ingeri polku. 1909. aastal sooritas reservlipniku eksami ja arvati reservi. I maailmas�jast v�ttis osa 11. Fanagooria grenaderipolgu noorema ohvitseri ja roodukomand�rina. 1916. aastal �lendati leitnandiks. 1917. aasta septembris arvati Moskva s�jav�eringkonna reservi. Hilisem saatus teadmata.
(VRSAA F 409, N 1, tl 142-497)

Alexander B�lli autasustati Georgi m��gaga. VP 03.11.1916.

Eugen Dampel

S�ndis 1881. aastal P�rnumaal (m�nedel andmetel Vorone�is). Reservlipnik (1910). I maailmas�jast v�ttis osa 1. kaardiv�e k�tipolgu koosseisus. Staabikapten 1917. Dampel suri Eestis 1936. aastal.
(ERA F 495, N 7, S 264; F 497, N 2, S 641, L 199; VP 02.11.1916; Vojenn�i orden�2004, lk 489)

Eugen Dampelit autasustati Georgi m��gaga. VP 02.11.1916: Selle eest, et ta lahingus 03.09.1915 Gladki�ki rajoonis likvideeris polgu reservis asunud roodu vastur�nnakuga vaenlase l�bimurde.

Karl von Dehn

S�ndis 1877. aastal. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. Merev�e ohvitser.
(Vojenn�i orden� 2004, lk 360)

Karl von Dehni autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga Vene-Jaapani s�jas ilmutatud vahvuse eest.

Robert Dell

S�ndis 1879. aastal Peterburi kubermangus. �ldhariduse omandas Peterburis, s�jalise Moskva Aleksei s�jakoolis, mille l�petas 1901. aastal. Kuni 1917. aasta veebruarini teenis 88. Petrovski polgus. 1916. aasta juunis �lendati alampolkovnikuks ja sama aasta detsembris polkovnikuks. 1917. aasta veebruaris viidi �le 642. polku. 09.05.-21.06.1917 oli 643. Solikamski polgu komand�r. 1917. aasta s�gisel teenis 96. Omski polgus. Vene kodus�ja ajal teenis Loodearmees. Opteerus Eestisse, elas 1920. aastatel Tallinnas.
(VRSAA F 409, N 1, tl 171874; Rut�t� 2002, lk 204-207; Vojenn�i orden�2004, lk 489)

Robert Delli autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga. VP.12.01.1917: Lahingus 28.11-03.12.1914 l�i Delli juhitud pataljon Teolini k�la juures vaenlase tugevat suurt�kituld ja naabruses asuvate �ksuste taandumist trotsides tagasi k�ik sakslaste r�nnakud. L�inud seej�rel ise vastur�nnakule l�i vaenlase v�lja varem vallutatud meie kaevikutest ning hoidis neid lahingu l�puni enda k�es, millega kindlustas polgu asumise uutele positsioonidele.

Johan von Derfelden

S�ndis 18.06.1849. aastal. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. S�jalise hariduse omandas Nikolai ratsav�ekoolis. Teenis ohvitserina ratsakaardiv�es. V�ttis osa Vene-T�rgi s�jast 1877-1878. 1889. aastal �lendati polkovnikuks ja 1899. aastal kindralmajoriks.
(Spisok generalam 1911, III, lk 56; GHdbR Estland I, lk 56)

Johan von Derfeldenit autasustati kuldm��gaga (1880).

Vladimir Drake

S�ndis Leedus. L�petas 1894. aastal Paa�ide korpuse ja 1909. aastal ohvitseride suurt�kiv�ekooli. Enne I maailmas�da teenis 2. kaardiv�e suurt�kiv�ebrigaadis ning suurv�rstide Mihhail Nikolajevit�i ja Mihhail Mihhailovit�i adjutandina. 1910. aastal �lendati polkovnikuks, 1912. aastast kaardiv�e mortiiridivisjonis. I maailmas�jast v�ttis osa kaardiv�e mortiiridivisjoni, 13. raskesuurt�kiv�e dvisjoni, 16. suurt�kiv�ebrigaadi ja kaardiv�e suurt�kiv�e brigaadi koosseisus (patarei, divisjoni ja brigaadi �lem). 1917. aasta veebruaris �lendati kindralmajoriks. S�ja l�pul oli Drake XXXIX korpuse suurt�kiinspektor. Vene kodus�ja ajal teenis Loodearmees, p�rast viimase likvideerimist j�i Eestisse elama. Drake suri 27.02.1935 Tallinnas.
(T�asovoi, 1935, nr 105, lk 29, Rut�t� 2002, lk 220-221; Vojenn�i orden�2004, lk 500)

Vladimir Drake on p�lvinud Georgi m��ga. VP 29.05.1915: Selle eest, et ta lahingus 08.02.1915 aastal Kob�lini k�la juures korrigeeris suurt�kituld, sundides kaheks p�evaks vaikima vaenlase patareide grupi. Drake asus improviseeritud tulejuhtimispunktis viibides pidevalt vaenlase tule all. Kui vaenlase patareide grupp kahe p�eva p�rast uuesti tule avas, sundis Drake selle taas vaikima.

Alexander von Drenteln

S�ndis 1862. aastal. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. Astus 1881. aastal s�jav�eteenistusse kaardiv�e Preobra�enski polku. 1916. aastast sama polgu komand�r (kuni 1917. aasta m�rtsini). Kindralmajor von Drenteln suri Vologda kubermangus 01.05.1925.
(Budberg 1969, lk 15; GHdbR Estland III, lk 365; Vojenn�i orden�2004, lk 500)

Alexander von Drentelnit autasustati Georgi m��gaga PAF 04.03.1917: Lahingus 15.-16.06.1916. aastal Rai-Mesto k�la juures, kui polk oli vaenlase traatt�kete ees maha heitnud ja �he naaber�ksuse taganemise t�ttu sattunud raskesse olukorda, hoiti von Drentelni juhtimisel positsioone kuni pimeduse saabumiseni. Varahommikul l��di vaenlane v�lja tema kaevikuist, kusjuures s�jasaagiks saadi 1 suurt�kk.

Voldemar Drevnik

S�ndis 1878. aastal P�rnumaal R��mal. �ldhariduse omandas (?) klassikalises g�mnaasiumis. 1903. aastal l�petas Vilno junkrukooli. I maailmas�jast v�ttis osa 115. Vjazma ja 395. Anapa polgu koosseisus. 1915. aasta talvel langes sakslaste k�tte vangi. 1920. aastal tuli Eestisse.
(ERA F 495, N 7, S 514; F 497, N 2, S 641, L 235; VP 21.08.1915; Vojenn�i orden�2004, lk 500)

Voldemar Drevnikut autasustati Georgi m��gaga. VP 21.08.1915: Selle eest, et tema juhitud rood sundis lahingus 16.09.1914 Pabbelni k�la juures vaenlase taanduma oma kindlustatud positsioonidelt, millega aitas kaasa polgu r�nnaku �nnestumisele.

Boris Engelhardt

S�ndis 1889. aastal Smolenski kubermangus. I maailmas�jast v�ttis osa Semjonovi kaardiv�epolgu koosseisus. Elas 1920. aastatel Eestis (Tallinnas). Hilisem saatus teadmata.
(ERA F 1, N 1, S 1171; F 14, N 12, S 3100; F 45, N 1, S 2, L 29; Budberg 1968, lk 22; Vojenn�i orden�2004, lk 851)

Boris Engelhardti autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga (VP 18.07.1916).

Adam Erdman

L�tlane. Leitnant 1916. aastal. V�ttis I maailmas�jast osa 13. k�tipolgu ja 1. L�ti k�tipolgu koosseisus. Tuli koos Loodearmee riismetega Eestisse. Andmed edasise saatuse kohta puuduvad.
(ERA F 27, N 1, S 60, L 40p; Vojenn�i orden�2004, lk 851)

Adam Erdmani autasustati Georgi m��gaga. VP 03.01.1917: Meie vastur�nnaku ajal Ugli�t�e k�la juures 30.08.1915 tungis lipnik Erdman luurer�hmaga austerlaste tiivale ja osalt tagalasse ning l�i vaenlase p�rast t��giv�itlust p�genema. R�nnaku k�igus v�eti 70 vangi ja saadi s�jasaagiks 2 kuulipildujat. Lipnik Erdman sai haavata, kuid j�i kuni lahingu l�puni rivisse.

Aleksander Erdman

S�ndis Virumaal. Kaadriohvitser. I maailmas�jast v�ttis osa 13. polgu koosseisus. �lendatud staabikapteniks. Langes lahingus saadud haavadesse 1916. aastal.
(ERA F 14, N 12, S 3128; Vojenn�i orden�2004, lk 851)

Aleksander Erdmani autasustati postuumselt Georgi m��gaga, VP.29.05.1916: Lahingus Homa (?) folvarki juures 31.08.1915 l�ks staabikapten Erdman oma roodu eesotsas vaenlase �gedat suurt�ki-, kuulipilduja- ja p�ssituld trotsides r�nnakule ning vallutas vaenlase kindlustatud positsiooni, ning Georgi ordeni 4. j�rguga, VP 25.11.1916: Lahingus 27.05.1916 Vorobjovka ja Gladki k�lade juures viis staabikapten Erdman oma roodu vaenlase �geda tule all r�nnakule. Murdnud esimesena l�bi traatt�ketest, h�ppas ta vaenlase kaevikusse, t�mmates endaga kaasa kogu polgu. Kaevikus puhkenud k�siv�itluses sai staabikapten Erdman surmavalt haavata.

Anton von Essen

S�ndis 1888. aastal Tallinnas. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. Merev�e ohvitser. I maailmas�ja ajal teenis 1. Balti ekipaa�is.
(Vojenn�i orden�. 2004, lk 852)

Anton von Essenit autasustati Georgi m��gaga. VP po Morskomu Vedomstvu 17.08.1915.

Friedrich-Lucian von Essen

S�ndis 13.11.1890 J�rvamaal Laupa m�isas. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. 1912. aastal l�petas Aleksandri s�jakooli Moskvas. V�ttis osa I maailmas�jast K�kisalmi kaardiv�e polgu ja 2. eribrigaadi koosseisus. �lendati kapteniks. Vene kodus�ja ajal teenis Vabatahtliku armee kaardiv�e koondpolgus, polkovnik Petrovski kaardiv�e salgas ja 136. polgus (kaardiv�e pataljoni komand�r). �lendati polkovnikuks. Elas 1920. aastatel elas Belgradis, hiljem Prantsusmaal, suri 1955. aastal L�una-Ameerikas.
(Budberg 1968, lk 39; Volkov 2002, lk 555; GHdbR Estland I, lk 76; Vojenn�i orden�2004, lk 852)

Friedrich-Lucian von Essenit autasustati Georgi m��gaga (VP 03.11.1916). 

Nikolai von Essen

S�ndis 1860. aastal Peterburis. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. Ristleja "Novik" komand�r Vene-Jaapani s�jas. Hiljem Laevastiku Peastaabi strateegilise osakonna �lem ja Balti laevastiku juhataja (1908). Formeeris Balti merel 1. miinidivisjoni. Suri Tallinnas 20.05.1915.
(Vojenn�i orden�2004, lk 368)

Nikolai von Essenit autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga ja kuldm��gaga Vene-Jaapani s�ja eest.

Georg Feofanov (ka Georgi)

S�ndis 01.05.1876 ukj P�rnus. �ldhariduse omandas P�rnu g�mnaasiumis, s�jalise Moskvas Aleksei s�jakoolis, mille l�petas 1899. aastal. V�ttis osa Vene-Jaapani s�jast. V�ttis osa I maailmas�jast 43. suurt�kibrigaadi koosseisus. 1918. aasta algul teenis l�hikest aega Eesti suurt�kiv�ebrigaadi �lemana. Vabaduss�jast v�ttis osa 2. suurt�kiv�er�gemendi �lemana (VR I/2). P�rast Vabaduss�ja l�ppu j�tkas teenistust Eesti armees. Erukolonel Feofanov suri P�rnus 05.04.1944.
(ERA F 497, N 2, S 641, L 317; F 497, N 2, S 362, L 6p-7; VRK 1984, lk 46, VRK 1997, lk 30; F. Pussi andmed; Vojenn�i orden�2004, lk 806)

Georg Feofanovit autasustati Georgi m��gaga. VP 21.08.1915: Lahingus 16. ja 19.04.1915 h�ivas avangardis asunud Feofanovi patarei positsiooni, mis oli vaenlase raskesuurt�kiv�e tule all. Kuigi Feofanovi patareil oli vaenlasega v�rreldes v�hem suurt�kke, andis ta jalav�ele v�imaluse h�ivata Podljuboveni k�la ja seal end kindlustada. Feofanov ise asus lahingu ajal vaatluspunktis, mis asus vaenlase tule all.

Karl von Freiman

S�ndis 21.10.1861 Narvas kindralmajori pojana. P�rit Liivimaa kubermangu aadlist. S�jav�eteenistuse astus 1882. aastal (kaardiv�e grenaderipolgus). Ohvitseriks �lendati 1885. 1907. aastal �lendati polkovnikuks ja 1913 m��rati 85. Viiburi polgu �lemaks. V�ttis osa I maailmas�jast. 1915. aastal �lendati kindralmajoriks ja m��rati 111. jalav�ediviisi �lemaks. 1917. aasta algul oli 192. jalav�ediviisi �lem. 1917. aasta juunis arvati kindralmajor von Freiman Kiievi s�jav�eringkonna reservi. P�rast l�plikult s�jav�eteenistusest vabastamist 30.03.1918 elas Novgorodi kubermangus. Suri 20.11.1920 (?).
(VRSAA, F 409, tl 168-000; GHdbR Livland I, lk 59; Vojenn�i orden�2004, lk 810)

Karl von Freimani autasustati Georgi m��gaga. VP.11.05.1915: Lahingus 30.09�06.10.1914. vallutas polk K. von Freimani juhtimisel mitu vaenlase positsiooni ja hoidis neid vaatamata suurtele kaotustele (polk kaotas 50% isikkoosseisust) 6 p�eva kestnud lahingute v�ltel enda k�es, l��es tagasi k�ik vaenlase r�nnakud.

Eugen Fuhl

S�ndis 1893. aastal Tallinnas. �ldhariduse omandas Tallinnas Peetri reaalkoolis. Reservlipnik (1912). I maailmas�ja ajal teenis 28. Siberi k�tipolgus. Langes 1915. aasta veebruaris Ida-Preisimaal Johannesburgi l�histel vangi. 1920. aastal opteerus Eestisse ja arvati kaitsev�e reservi. 1939. aastal asus �mber Saksamaale.
(ERA F 495, N 7, S 743; F 497, N 2, S 641, L 239; Vojenn�i orden�2004, lk 810)

Eugen Fuhli autasustati Georgi m��gaga. VP 10.06.1915: Lahingus 05.11.1914 l�i oma rooduga vaenlase v�lja j�rvede vahelisel defileel asunud kindlustatud positsioonidelt.

Vladimir Galkin

S�ndis 04.08.1888 ukj Valgas (?). �ldhariduse omandas P�rnu g�mnaasiumis, s�jalise Tveri ratsav�ekoolis ja Sevastopolis merev�elendurite koolis. P�rast ratsav�ekooli l�petamist 1908. aastal teenis l�hikest aega 2. Pavlogradi kaardiv�e husaaripolgus. 1909. aastal lahkus s�jav�eteenistusest ning asus t��le rahandusministeeriumis. I maailmas�ja hakul mobiliseeriti ja m��rati 3. Doni kasakapolku. S�ja l�pul teenis l�hikest aega lennuv�es. Vene kodus�jast v�ttis osa Loodearmee koosseisus. 1925. aasta jaanuaris astus Eesti kaitsev�kke, teenides l�hikest aega lennuv�e- ja soomusrongide r�gemendis. Galkin suri 23.12.1925 Valgas.
(ERA F 495, N 7, S 748; F 497, N 2, S 641, L 341, J. Pihlaku andmekogu; Vojenn�i orden�2004, lk 457)

Vladimir Galkinit autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga.

Vladimir Gorbatovski

Vladimir Gorbatovskit on autasustatud Georgi ordeni 4. j�rguga Vene-Jaapani s�ja eest 7. Ida-Siberi k�tidiviisi 1. brigaadi �lemana (kindralmajor) ning kindralleitnant Gorbatovskit autasustati Georgi ordeni 3. j�rguga, VP 28.09.1914, XIX korpuse eduka juhtimise eest 1914. aasta augustis Galiitsias (Toma�evi operatsioon).

Viktor Gutzeit

S�ndis 1895. aastal P�rnus riigin�uniku pojana. �ldhariduse omandas Novgorodis Aleksander I g�mnaasiumis, mille l�petas 1914. aastal. Astus I maailmas�ja hakul Vladimiri s�jakooli. V�ttis osa s�jategevusest 57. Modlini polgu koosseisus.
(VRSAA, F 409, N 2, S 24686, L 315-144; Vojenn�i orden�2004, lk 484)

Viktor Gutzeiti autasustati Georgi m��gaga. VP 10.12.1915.

Aleksander von Hanenfeld

S�ndis 1854. aastal Semipalatinskis. P�rit Liivimaa r��telkonna aadlist. L�petanud 2. Peterburi s�jag�mnaasiumi ja Pauli s�jakooli (1873). Izmailovo kaardiv�epolgu koosseisus v�ttis osa Vene-T�rgi s�jast. 1894. aastal �lendati polkovnikuks ja 1904. kindralmajoriks. 4. Soome k�tipolgu �lem 1897-1904. V�ttis osa Vene-Jaapani s�jast 78. diviisi 2. brigaadi ja 14. diviisi 2. brigaadi �lemana. P�rast s�da oli 2. Turkestani k�tibrigaadi komand�r.
(Razvet�ik 1907, nr 871)

Alexander von Hanenfeldi autasustati kuldm��gaga (1907).

Alexander Emmanuel von Harnack

S�ndis 1850. aastal Tallinnas. �ldhariduse omandas Tallinna Toomkoolis. Alustas s�jav�eteenistust 1869. aastal Izmailovo kaardiv�e polgus. Ohvitseriks �lendatud 1871. aastal. 1878. aastal l�petas Nikolai kindralstaabi akadeemia. V�ttis osa Vene-T�rgi ja Vene-Jaapani s�dadest. 1890-1892 oli 3. ratsav�ediviisi staabi�lem. P�rast seda kaardiv�e tragunipolgu ja 9. tragunipolgu �lem. 1897-1898 oli 14. ratsav�ediviisi staabi�lem. 1904. aastal m��rati XVI armeekorpuse staabi�lemaks.
(Spisok generalam 1904, lk 671; Haller. Album des estl�ndischen Ritter und Domschule zu Reval. Reval 1893)

Alexander Emmanuel von Harnackit autasustati kuldm��gaga (1907).

Voldemar-Erich-Gerhard Hausen

S�ndis 29.11.1881 ukj Harjumaal Kohila vallas. �ldhariduse omandas Tallinnas Peetri reaalkoolis. Reservlipnik (1905). Esimesest maailmas�jast v�ttis osa 129. Bessaraabia polgu koosseisus. Staabikapten 1917. Vene kodus�ja ajal Loodearmees. 1920. aastal teenis l�hikest aega Eesti Kaitsev�es 3. diviisi reservpataljonis. Kaupmees. Elas Tallinnas. Suri 16.01.1926 Tallinnas ja maetud Tallinna Kopli kalmistu Oleviste osale.
(VRSAA F 409, tl 15-761; ERA F 495, N 12, S 168; F 497, N 2, S 642; TLA F 143, N 1, S 315, L 295-296; J. Pihlaku andmekogu; Vojenn�i orden�2004, lk 460)

Voldemar-Erich Hausenit autasustati Georgi m��gaga. VP 02.11.1916: 23.07.1915 r�ndas Hausen oma rooduga T�erni k�la l�histel polgu avangardis umbes 50 sakslasest koosnevat varitsust. R�nnaku k�igus v�eti vange. Avastanud seej�rel vastur�nnakule tulevad sakslased, viis ta oma roodu uuesti r�nnakule ning p�rast �gedat l�hiv�itlust vallutas sakslaste kaevikud.

Otto Heinze

S�ndis 1877. aastal Tartus (teistel andmetel Jamburgis). 1897. aastal astus vabatahtlikuna s�jav�eteenistusse 92. Petseri polku Narvas. 1901. aastal l�petas Peterburi jalav�e junkrukooli. Enne I maailmas�da teenis Soome k�tipolkudes. 1917. aasta maist 5. Soome k�tipolgu komand�r. Astunud 1918. aastal Loodearmeesse, tuli ta juba sama aasta detsembris �le Eesti v�kke. Vabaduss�ja ajal teenis 1. diviisi �lema abina ja diviisi �lemana. 1920. aastal �lendati kindralmajoriks. VR I/2 ja VR II/3 kavaler. Heinze teenis Eesti armees kuni 1936. aastani. 1941. aastal siirdus Heinze Saksamaale, kus ta Bad Windsheimis 1968. aastal suri.
(VRSAA F 3319, N 1, S 71; VRK 1984, lk 46; PV 1915, nr 297; Vojenn�i orden�2004, lk 461)

Otto Heinzet autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga . VP 19.10.1916: Selle eest, et ta lahingus 28.05.1916 Volnit�i k�la juures l�bis oma roodu eesotsas vaenlase seitsmerealise okastraatt�kke ja l�i    austerlased v�lja nende kaevikuist. R�nnak t�i p��rde lahingu k�iku. V�eti 857 vangi (neist 26 ohvitseri) ning saadi s�jasaagiks 5 kuulipildujat.

Samuti autasustati Georgi m��gaga. VP 20.11.1915: Selle eest, et ta l�i diviisi taandumist kattes 19.05.1915 K�ningsgrau ja Letuje k�lade vahelisel teel�igul oma nelja roodu ja kahe kuulipildujaga p�genema �he vaenlase pataljoni ja kaks eskadroni.

Aleksander von Hoerschelman

S�ndinud 1893. aastal Tallinnas. L�petanud 1913. aastal Paa�ide korpuse, teenis kaardiv�e ratsasuurt�kiv�es. Staabikapten 1917. aastal. V�ttis osa Vene kodus�jast Loodearmee koosseisus, �lendati polkovnikuks. P�rast s�ja l�ppu elas Soomes, Saksamaal ja Austrias ning 1948. aastast alates Argentiinas. Ajakirja "Vojenn�i B�l" kaast��line. Suri Buenos Aireses 1977. aasta detsembris.
(Ger�elman 1997; Budberg 1968, lk 9; Volkov 2002, lk 127-128; Vojenn�i orden�2004, lk 463)

Aleksander von Hoerschelmani autasustati Georgi m��gaga. VP 26.11.1916.

Georg Hueck

S�ndis 1881. aastal Eestimaa kubermangus. �ldhariduse omandas Peterburis Aleksandri kadetikorpuses, s�jalise Mihhaili suurt�kiv�ekoolis (1901) ja kindralstaabi akadeemias. Enne I maailmas�da teenis 2. kaardiv�e suurt�kiv�ebrigaadis. V�ttis osa I maailmas�jast 4. k�tidiviisi staabi�lemana. �lendati polkovnikuks. V�ttis osa Vene kodus�jast valgete poolel. 05.01-19.10.1919 oli Kiievi piirkonna staabi mobilisatsiooni osakonna �lem. Elas hiljem USA-s. Suri 1927. aastal New Yorgis.
(VRSAA F 409, N 1, S 243-236-249, L 133p; S 4900; Volkov 2002, lk 152; Vojenn�i orden�2004, lk 481)

Georgi Huecki autasustati Georgi m��gaga. VP 03.01.1917: Lutski operatsiooni (10.08.-21.09.1915) ja lahingute eest T�artoriski l�histel.

Pjotr Ivanov

S�ndis 1866. aastal Derbendis. �ldhariduse omandas Bakuu reaalkoolis ja s�jalise Tbilisi junkrukoolis, mille l�petas 1888. Teenis 201. polgus. 1913 arvati reservi. I maailmas�ja hakul mobiliseeriti. V�ttis osa lahingutegevusest 117. diviisi brigaadi �lemana. 1916 l�pul �lendati kindralmajoriks. 1919 s�gisel teenis Ivanov Loodearmees 3. diviisi 1. brigaadi �lemana. Kinnitamata andmetel suri 1920 Narva l�histel t��fusesse.
(N. Rut�t�. Bel�i front generala Judenit�a. Moskva 2002, lk 235; Vojenn�i orden� 2004, lk 533)

Pjotr Ivanovi autasustati Georgi m��gaga. Prikaz po 8. armii 06.09.1917.

Jakov Juzefovit�

S�ndis 12.03.1872. P�rit Grodno kubermangu aadlist. L�petas Mihhali suurt�kiv�ekooli ja Nikolai kindralstaabi akadeemia (1899). 3. Mand�uuria armee staabiga v�ttis osa Vene-Jaapani s�ja s�jast. 1914. aasta augustist "Metsiku ratsav�ediviisi" staabi�lem. 22.02.1916 nimetati II ratsav�ekorpuse staabi�lemaks. 1917. aastal teenis 12. ratsav�ediviisi staabi�lemana, XXVI korpuse �lemana ja s�gisel l�hikest aega 12. armee �lemana. 1917. aasta septembris �lendati kindralleitnandiks. V�ttis osa Vene kodus�jast Valges armees V ratsav�ekorpuse �lemana ja kindral Wrangeli armee ratsav�e inspektorina (22.05-17.09.1920). P�rast kodus�ja l�ppu elas l�hikest aega Saksamaal, siis Poolas ja Eestis. Suri Tartus 05.07.1929
(Zalesski 2003, lk 720-721)

Kindralstaabi kindralmajor Juzefovit�it on autasustatud Georgi m��gaga (VP 7.2.1916) ja Georgi ordeni 4. j�rguga (VP 1.3.1916).

Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars

S�ndis 02.05.1844 Virumaal M�drikul. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. 1861. aastal astus s�jav�eteenistusse ja �lendati samal aastal lipnikuks. S�jalise hariduse omandas Nikolai ratsav�ekoolis ja Nikolai kindralstaabi akadeemias. V�ttis osa s�jategevusest Poolas 1863. aastal ja Kesk-Aasias 1870. aastatel. 1873. aastal �lendati polkovnikuks ja 1880. kindralmajoriks. Vene-T�rgi s�jas 8. ratsav�ediviisi staabi�lem. Kindral von Kaulbars v�ttis osa 1900.-1901. aasta Hiina s�jak�igust, Vene-Jaapani s�jast (II Siberi korpuse �lemana). Aastatel 1905-1909 oli ta Odessa s�jav�eringkonna �lem. 1894. aastal �lendati kindralleitnandiks ja 1901. aastal ratsav�ekindraliks. I maailmas�ja ajal teenis s�jalennuv�e staabis. V�ttis osa Vene kodus�jast Vabatahtliku armee koosseisus. Kindral von Kaulbars suri Pariisis 25.01.1925 (teistel andmetel 25.01.1929).
(Spisok generalam po star�enstvu 1904, lk 131; Volkov 2002, lk 223; Zalesski 2003, lk 286-287; GHdbR Estland I, lk 78)

Alexander von Kaulbarsi autasustati kuldm��gaga (1874).

Georg von Kister

S�ndis 1893. aastal Rakveres. Sap��riohvitser. I maailmas�jast v�ttis osa 22. sap��ripataljoni koosseisus.Teenis ka 22. inseneripolgus ja 7. Soome k�tipolgus. P�rast Vene kodus�ja l�ppu taandus koos kindral Peter von Wrangeli armee riismetega Konstantinoopolisse, kus otsis v�imalust Eestisse opteerumiseks. Suri 1972 Nizzas
(ERA F 45, N 1, S 2, S 107; Vojenn�i orden�2004, lk 558; S. Volkov. Belaja borba na Severo-zapade Rossii. Moskva 2003, lk 661)

Georg von Kisterit autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga, VP 30.12.1915: Asudes 7. Soome k�tipolgu juures rajas Ro�anka k�last idas k�rgendikul 1251 asuva vaenlase positsioonide alla miinigalerii. Oma elu korduvalt ohtu seades viis t��d l�pule ning 05.04.1915 �hkis galeriis 40 puuda p�rokseliini. Plahvatus aitas kaasa vaenlase positsiooni vallutamisele. R�nnaku k�igus h�vitati �ks Austria jalav�e pataljon ning saadi s�jasaagiks kuulipildujaid, miinipilduja ja palju p�sse. Vastase kontramiinigalerii h�vitati, ja Georgi m��gaga, PAF 10.04.1917: Lahingus 29.-30.05.1916. aastal Str�pa j�e forsseerimisel Polisjuki k�la juures juhtis leitnant Kister isiklikult silla ehitust�id. Hoolimata vaenlase �gedast tulest �nnestus sild rajada. Polk �letas j�e ning kindlustas end selle l��nekaldal.

Viktor Knieper

S�ndis J�rvamaal Laupal. I maailmas�jast v�ttis osa 2. Tsarskoje Selo kaardiv�e k�tipolgu koosseisus. 1915. aastal kapten.
(RI 1915, nr 125; Budberg 1968, lk 43; Vojenn�i orden�2004, lk 560)

Viktor Knieperit on autasustatud Georgi m��gaga. VP 01.06.1915: Selle eest, et ta lahingus 26.08.1914 Kali�evo-Kameni k�la juures viis oma roodu r�nnakule ning l�i vaenlase v�lja kindlustatud positsioonilt Voitsehovist l��nes ning seal l�hedal asunud metsast.

Jakov Koretski

Teenis enne I maailmas�da Tallinnas 89. Beloje More polgus. Maailmas�jast v�ttis osa 89. ja 272. Gdovi polgu koosseisus. Sai 1915. aasta kevadel Karpaatides raskesti haavata. Polkovnik 1917. aastal. Opteerus 1920. aastatel Eestisse. Elas Tallinnas, kus pidas tubakapoodi, oli vene �igeusu Nikolai kiriku n�ukogu esimees. Suri Tallinnas 05.05.1938. 
(T�asovoi 1938, nr 214, lk 22; Vojenn�i orden�2004, lk 574)

Jakov Koretskit autasustati Georgi m��gaga. VP 02.06.1915. Lahingus Skovronno k�la juures 08.12.1914 viis oma roodu eriti rasketes oludes t��gir�nnakule ja l�i vaenlase v�lja tema kaevikutest.

Samuti autasustati teda Georgi ordeni 4. j�rguga. VP 17.10.1915. Lahingus 29.03.1915 k�rgendiku 1133 r�ndamisel s��stis oma pataljoniga appi vaenlase poolt sisse piiratud sama polgu (89. Bjeloje More polk) teisele pataljonile ja p��stis selle h�vingust.

Alexander Zenon von Korff

S�ndis 09.09.1833. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. Ohvitseriks �lendati 1852. aastal. V�ttis polkovnikuna osa Vene-T�rgi s�jast. 1878. aastal �lendati kindralmajoriks. Suri 25.10.1903 Peterburis.
(GHdbR Estland III, lk 146; Spisok general-adjutantam�1878, lk 217)

Alexander Zenon von Korffi autasustati kuldm��gaga (1877).

Paul von Kotzebue

S�ndis 08.06.1865 Frankfurdis Maini ��es. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. �ldhariduse omandas P�rnu g�mnaasiumis, s�jalise Tveri ratsav�ekoolis ja Nikolai kindralstaabi akadeemias, mille l�petas 1. j�rguga. 1904. aastal �lendati polkovnikuks. V�ttis osa Vene-Jaapani s�jast. P�rast seda 213. Orovaiski polgu komand�r ja 54. jalav�ediviisi staabi�lem. 1911. aastast 175. Baturini polgu �lem. I maailmas�ja ajal 1. k�tidiviisi �lem. �lendati kindralleitnandiks. Suri p�rast 1933 (Prantsusmaal?).
(VRSAA F 409, tl 1313; Spisok polkovnikam 1910: 263; Zalesski 2003, lk 325-326; GHdbR Estland III, lk 153; Vojenn�i orden�2004, lk 580)

Paul von Kotzebued autasustati Georgi m��gaga. VP 09.03.1915: Lahingus Radostavi all 24.-25.08.1914, haaratuna �lekaaluka vaenlase poolt kolmest k�ljest, viis oma polgu t��gir�nnakule. Von Kotzebue t�i polgu lahingukorras piiramir�ngast v�lja ja peatas teda j�litava vaenlase. Lahingu k�igus saadi s�jasaagiks 18 suurt�kki ja 2 kuulipildujat. Paul von Kotzebued autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga (25.04.1916) 175. polgu eduka juhtimise eest.

Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau (1878 krahv)

S�ndis 05.07.1848 (1849?). P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. Astus s�jav�eteenistusse 1866. aastal. Ohvitseriks �lendati 1869. aastal. V�ttis osa Vene-T�rgi s�jast 1877-1878. 1888. aastal �lendati polkovnikuks, 1898. aastal kindralmajoriks ja 1905. aastal kindralleitnandiks. Teenis Kaukaasias ja Varssavi s�jav�eringkonna staabis. Suri 07.08.1911 Harjumaal Ravila m�isas.
(Spisok generalam 1904, lk 734; GHdbR Estland II, lk 156)

Theodor Graf Kotzebue-Pilar von Pilchaud autasustati kuldm��gaga (1877).

Theodor Paul von Kruedener

S�ndis 06.10.1841 Varssavis. P�rit Liivimaa r��telkonna aadlist. L�petanud Nikolai kindralstaabi akadeemia. Ohvitseriks �lendati 1862. V�ttis osa s�jategevusest Poolas 1863-1864 ja Vene-T�rgi s�jast 1877-1878. 1875. aastal �lendati alampolkovnikuks ja 1878. aastal vahvuse eest polkovnikuks. 1891. aastal 14. tragunipolgu �lem. Kindralmajor. Suri 23.04.1898.
(Spisok polkovnikam 1891, lk 60; GHdbR Livland I, lk 474)

Theodor Paul von Kruedeneri autasustati kuldm��gaga (1878).

Alexander von Krusenstiern

S�ndis 19.03.1801 Tallinnas. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. 1829. aastal �lendati rittmeistriks, 1833. aastal polkovnikuks, 1843. aastal kindralmajoriks ja 1855. aastal kindralleitnandiks. V�ttis osa Vene-T�rgi s�jast 1828-1829, Poola s�jast 1830-1831, Ungari s�jak�igust ja Krimmi s�jast. Lahkus s�jav�eteenistusest 1861. aastal. Alexander von Krusenstiern suri 27.12.1874 Poolas Lublini l�histel Koniuchys.
(Ewert von Krusenstiern. Die Familie von Krusenstiern. Geschichtliche-Genealogie-Gedenkstatten. G�ttingen, 1994, lk 40; GHdbR Estland II, lk 99)

Alexander von Krusenstierni autasustati kuldm��gaga.

Paul Alexander Konrad von Krusenstiern

S�ndis 09.04.1834 Tallinnas. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. Ohvitseriks �lendati 1855. aastal. V�ttis osa Krimmis s�jast ja Vene-T�rgi s�jast. 1871. aastal �lendati alampolkovnikuks ja 1881. aastal polkovnikuks. Aastatel 1877-1883 teenis 3. Kaukaasia k�tipataljoni ja 1883-1890 teenis 149. T�ernoje More polgu �lemana. Alates 1890. aastast 77. Tengizi polgu �lem. Polkovnik Krusenstern suri 08.03.1892 Vladikavkazis.
(Ewert von Krusenstiern, Die Familie von Krusenstiern. Geschichtliche-Genealogie-Gedenkst�tten. G�ttingen, 1994, lk 48; GHdbR Estland II, lk 100; Vojenn�i orden�2004, lk 350)

Paul Alexander Konrad von Krusenstierni autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga (1878).

Vladimir von Krusenstiern

S�ndis 1885. aastal Tbilisis. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. I maailmas�ja ajal teenis allveelaeval "Krab" vanema ohvitserina.
(Vojenn�i orden� 2004, lk 586)

Vladimir von Krusenstierni autasustati Georgi m��gaga. VP po Morskomu Vedomstvu 19.10.1915.

Telesof (Telesfor?) Kutkowsky

S�ndis 1883. aastal Tallinnas(?). Poolakas. �ldhariduse omandas Tiflisis. Ohvitseriks �lendati 1905. I maailmas�ja ajal teenis 92. Petseri polgus. 1917. aastal �lendati alampolkovnikuks. 1920. aastate algul opteerus Eestisse.
(ERA F 497, N 2, S 645, L 485; Vojenn�i orden�2004, lk 596)

Telesof Kutkowskyt autasustati Georgi m��gaga. VP 10.12.1916.

Konstantin von K�hn

S�ndis 1889. aastal Narvas. �ldhariduse omandas Narva g�mnaasiumis, s�jalise Vladimiri s�jakoolis Peterburis, mille l�petas 1911. aastal. I maailmas�jast v�ttis osa 112. Uralski polgu koosseisus. Kapten 1917. aastal. Vene kodus�ja ajal Loodearmees. Elas p�rast selle l�ppu Narvas. 1939. aastal siirdus Saksamaale.
(ERA F 14, N 143, S 4497; F 497, N 2, S 642)

Konstantin von K�hni autasustati kinnitamata andmetel Georgi m��gaga.

Dmitri Lebedev

S�ndis 28.07.1872 ukj P�rnumaal Enge vallas �igeusu vaimuliku perekonnas. �ldhariduse omandas P�rnu g�mnaasiumis ja Riia vaimulikus seminaris. 1895. aastal l�petas Vilno junkrukooli ja 1904. aastal Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. V�ttis osa Vene-Jaapani s�jast. 1911. aastast Nikolai Kindralstaabi Akadeemia �ppej�ud. I maailmas�ja ajal teenis mitmel pool staapides ning 26. Mogiljovi polgu �lemana. 1917. aastal �lendati kindralmajoriks. 1921. aastal opteerus Eestisse. Asus lektorina t��le Kindralstaabi kursustel. 1927. aastal l�ks kindralmajor Lebedev erru ning suri Tallinnas 08.01.1935. Maetud Tallinna Aleksander Nevski kalmistule.
(ERA F 1584, N 1, S 130; F 495, N 7, S 2585; J. Pihlaku andmekogu; Vojenn�i orden�2004, lk 603)

26. Mogiljovi polgu komand�ri Dmitri Lebedevi autasustati Georgi m��gaga. T�asovoi 1935, nr 144, lk 20: Vahvuse eest lahingus Narot�i j�rve ��res 1916. aasta m�rtsis.

Feofan Lebedev

S�ndis 1871. aastal Narvas. �ldhariduse omandas vaimulikus seminaris. 1894. aastal l�petas Peterburi jalav�e junkrukooli. Enne I maailmas�da teenis 88. ja 92. polgus. 1916. aastal nimetati Lebedev 92. Petseri polgu komand�riks. 1917. aasta jaanuarist 75. Siberi k�tipolgu komand�r. P�rast kodus�ja l�ppu elas Eestis. Viimased andmed reservkolonel Lebedevi kohta p�rinevad 1940. aasta maist, mil ta osales reservohvitseride sektsioonide ja ohvitseride laskur�hingute vahelisel laskev�istlusel.
(ERA F 495, N 7, S 2586; Vojenn�i orden�2004, lk 603)

Feofan Lebedevi autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga. VP 03.12.1916.

Nestor Le�nevski

S�ndis 1881. aastal Tallinnas. 1902. aastal l�petas Peterburi jalav�e junkrukooli. Teenis ohvitserina 89. Beloje More polgus (sealhulgas polgukomand�rina). Eestisse naasmise j�rel teenis Eesti kaitsev�es. P�rast s�jav�eteenistusest lahkumist 1925. aastal t��tas Tallinnas kohtut�iturina. 1940. aastal arreteeriti n�ukogude v�imu poolt ja m�isteti kontrrevolutsioonilise tegevuse eest surma.
(ERA F 495, N 7, N 2711; ERAF F 130, S 13305E; Vojenn�i orden�2004, lk 606)

Nestor Le�nevskit autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga. VP 02.06.1915: Lahingus 08.12.1914 Skovronno kindlustuse juures l�i ta osaga oma roodust vaenlase v�lja selle kaitsepositsiooni esimese liini kaevikutest. R�nnaku k�igus v�eti 200 vangi, vaenlane p�genes. Teda autasustati ka Georgi m��gaga. VP 10.12.1915.

Konstantin Liring

S�ndis 1888. aastal Tartus. Kodune haridus. 1912.aastal l�petas Tshugujevi s�jakooli. V�ttis 24. sap��ripataljoni koosseisus osa I maailmas�jast. P��dis 1920.aastal opteeruda Eestisse.
(VRSAA, F 408, N 1, S 14366, spisok 19306, L 10p-11; ERA F 36 N 2 S 9507; Vojenn�i orden�2004, lk 611)

Konstantin Liringit autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga. VP 30.09.1915: 22.04.1915 sai alamleitnant Liring k�su formeerida eri polkude s�duritest rood ja viia see k�rgendikule Br�ezovi k�la juures, et takistada vaenlase ratsav�e l�bimurret Zmigorod-Kont� maanteel. Liringi juhitud rood l�i vaenlase r�nnaku tagasi.

Konstantin Benjamin von Lytke (krahv)

S�ndis 01.02.1873 Eestimaal Avanduse m�isas. I maailmas�jas polkovnik kaardiv�e Preobra�enski polgus. Langes augustis 1915 Vilniuse all.
(Budberg 1968, lk 16; GHdbR Estland III, lk 306; Vojenn�i orden�2004, lk 612)

Konstantin Graf von Lytket autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga (VP 26.11.1916) ja Georgi m��gaga (VP 03.02.1915).

Axel-Voldemar Malm

S�ndis 29.12.1882 ukj Raplas. Rahvuselt rootslane. �ldhariduse omandas Tallinna reaalkoolis, s�jalise Mihhaili suurt�kiv�ekoolis, mille l�petas 1905. aastal. P�rast seda teenis Viiburi kindluse suurt�kiv�es. V�ttis osa I maailmas�jast ja Vene kodus�jast (Loode armees �ksiku suurt�kiv�edivisjoni 2. patarei �lem). Elas 1920. aastatel Eestis. Alandati kaptenist (alamkaptenist?) reameheks eesti keele puuduliku oskuse t�ttu. Suri 19.03.1940 Sao Paulos.
(VRSAA F 409, tl 7733, tl 324-998, tl 327; VRSAA F 40298, N 1, S 67, L 252p; J. Pihlaku andmekogu; Vojenn�i orden�2004, lk 626)

Axel-Voldemar Malmi autasustati Georgi m��gaga. VP 23.01.1917: 11.-12.03.1916, 79. jalav�ediviisi r�nnaku ajal Augustinhofi folvarkile asus mortiiripolgu 2. divisjoni staabikapten Malm 314. Novooskolski jalav�epolgu kaevikuis ja juhtis vaenlase �gedat suurt�ki- ja kuulipildujatuld trotsides oma patarei tuled. Selle tulemusena purustati vaenlase kaevikud ja h�vitati kuulipilduja patarei, kergendades tunduvalt meie jalav�e edasiliikumist, mis toimus ��rmiselt rasketes tingimustes.

Karl Reinhold Mihhail Masing

S�ndis 1836. aastal Saaremaal Mustjalas. S�jav�eteenistusse astus 1852. aastal. 1858. aastal l�petas Mihhaili suurt�kiv�ekooli lipnikuna ja astus kohe Mihhaili suurt�kiv�e akadeemiasse. 1861. aastal l�petas akadeemia ja m��rati ratsasuurt�kiv�kke. 1872. aastal kapten 2. kaardiv�e ratsasuurt�kiv�e brigaadis. V�ttis osa s�jategevusest Turkestanis (Kokandi khaani vastu) ja Vene-T�rgi s�jast 1877-1878. 1874. aastal �lendati polkovnikuks ja 1886. aastal kindralmajoriks. 1891. aastast 3. suurt�kiv�ebrigaadi �lem ja 1895-1901 XIII armeekorpuse suurt�kiv�e �lem. 1896. �lendati kindralleitnandiks ja 1906. aastal suurt�kiv�ekindraliks. Aleksandri haavatute komitee liige. Kindral Masing suri Peterburis 1911. aastal.
(VRSAA F 409, tl 317-543)

Mihhail Masingit autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga Hodzhenti kindluse vallutamisel ilmutatud vahvuse eest (1866).

Sergei Mathiesen

S�ndis 1892. aastal Peterburi kubermangus. 1917. aastal alamleitnant. 1921. aastal tuli Soomest Eestisse. Hilisem saatus teadmata. T�en�oliselt l�ks N�ukogude Venemaale.
(ERA F 957, N 16, S 8)

Sergei Mathiesenit autasustati kinnitamata andmetel Georgi m��gaga.

Boris von Maydell

S�ndis 1871. aastal Tsarskoje Selos. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. �ldhariduse omandas Kiievi Vladimiri kadetikorpuses, s�jalise Mihhaili s�jakoolis, suurt�kiv�eakadeemias ja ohvitseride t�ienduskursustel. S�jav�eteenistusse astus 1890. aastal. Alamleitnandiks �lendatud 1893. aastal. V�ttis osa Vene-Jaapani s�jast ja I maailmas�jast. Teenis ohvitserina 19. ratsasuurt�kiv�e patareis, 1. kaardiv�esuurt�kiv�e brigaadis. 1899. aastal l�petas Mihhaili suurt�kiv�e akadeemia ja 1908. aastal suurt�kiv�eohvitseride t�ienduskursused. Samal aastal �lendati alampolkovnikuks ja 1913. aastal polkovnikuks. Enne I maailmas�da teenis 2. grenaderi suurt�kibrigaadis, 39. suurt�kibrigaadis ja 1. Turkestani suurt�kibrigaadis. 1914. aasta augustis m��rati 27. jalav�ediviisi 1. raskesuurt�kibrigaadi 3. divisjoni �lemaks. V�ttis osa I maailmas�jast, �lendati polkovnikuks. Vene revolutsiooni j�rel elas Balkanil. Suri 1932. aastal Jugoslaavias. Ignaz von Maydelli vend.
(VRSAA F 409, tl 34-134, tl 93-987, 96-988; Volkov 2002, lk 295)

Boris von Maydelli autasustati kuldm��gaga vahvuse eest Vene-Jaapani s�jas VP 01.03.1906.

Ignaz von Maydell

S�ndis 1874. aastal Tsarskoje Selos. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. �ldhariduse omandas Kiievi Vladimiri kadetikorpuses, s�jalise Mihhaili suurt�kiv�e koolis, suurt�kiv�e akadeemias ja suurt�kiv�eohvitseride t�ienduskursustel. 1893. astus Mihhaili s�jav�ekooli, mille l�petas 1895. aastal alamleitnandina. 1901. aastal l�petas Mihhaili suurt�kiv�e akadeemia. Enne I maailmas�da teenis 1. kaardiv�e suurt�kiv�ebrigaadis ja 48. suurt�kiv�ebrigaadis. 1910. aastal �lendati polkovnikuks. I maailmas�ja hakul Edelarindel 10. suurt�kiv�ebrigaadi 2. divisjoni ja brigaadi �lem. Alates 25.10.1915 oli 26. suurt�kiv�ebrigaadi �lem. I maailmas�ja l�pul kindralleitnant. Vene kodus�ja ajal Denikini ja Wrangeli armees. P�rast Vene kodus�da siirdus Jugoslaaviasse, oli Laibachi (Lubljana) �likoolis keemia professor. Ignaz von Maydell suri 23.12.1930 Laibachis/Ljubljanas (Jugoslaavia). Boris von Maydelli vend.
(VRSAA F 409, tl 170-548; Volhov 2002, lk 296; Vojenn�i orden�2004, lk 620)

Ignaz von Maydelli autasustati Georgi m��gaga. VP 09.03.1915.

Vladimir von Maydell

S�ndis 1880. aastal Nikolajevis. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. 2. j�rgu kapten. I maailmas�ja ajal teenis Balti mere laevastikus.
(Vojenn�i orden� 2004, lk 621)

Vladimir von Maydelli autasustati Georgi m��gaga. VP 16.01.1917.

Bogdan Theofil von Meyendorff

S�ndis 14.08.1838 Harjumaal Kumnas. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. 1856. aastal l�petas Paa�ide korpuse ja m��rati ratsakaardiv�e polku. 1861. aastal �lendati staabikapteniks. V�ttis osa s�jategevusest Kaukaasias. 1862. aastal �lendati vahvuse eest kapteniks ja 1867. aastal polkovnikuks. 1870-1874 oli 15. Tveri tragunipolgu komand�r. V�ttis osa Vene-T�rgi s�jast kaardiv�e husaaripolgu ja 2. ratsadiviisi 2. brigaadi �lemana. �lendati vahvuse eest kindralmajoriks. Alates 1884. aastast 2. ratsadiviisi �lem. 1886. aastal �lendati kindralleitnandiks ja 1898 ratsav�ekindraliks. 1901. aastal kindraladjutant. V�ttis osa Vene-Jaapani s�jast. I maailmas�ja ajal tegev Maria haavatute komitees. Theofil von Meyendorff suri 18.10.1919 Mihailovskojes Moskva l�hedal ja on maetud Novodevit�i kalmistule.
(Marvin Lyons. Biographical Dictionary of the Corps of Pages; GHdbR Livland I, lk 517)

Feofil von Meyendorffi autasustati kuldm��gaga Vene-T�rgi s�ja eest. Vene-Jaapani s�ja eest p�lvis ta Georgi ordeni 4. j�rgu ja briljandid kuldm��ga juurde.

Hans von Mickwitz

S�ndis 1889. aastal Tallinnas (?). �ldhariduse omandas Tallinna kubermangug�mnaasiumis. 1909. aastal l�petas Pauli s�jakooli. Enne I maailmas�da teenis kaardiv�es. I maailmas�ja ajal 90. Onega polgus. 1917. aasta veebruaris viidi �le 76. Siberi k�tipolku. 1917. aastal �lendati kapteniks. 1917. aasta detsembris valiti 76. Siberi k�tipolgu �lemaks. Vene kodus�jas teenis Punaarmees. 1921. aastal opteerus Eestisse. 1939. aastal s�itis Saksamaaale.
(ERA F 495, N 7, S 3303; F 497, N 2, S 643, L 259; TLA F 1376, N 1, S 161; Vojenn�i orden�2004, lk 640).

Hans von Mickwitzi autasustati Georgi m��gaga. VP 15.11.1916: Polanina-Vestlinska k�rgendiku vallutamise eest 18.05.1915. aastal.

Paul Moritz

S�ndis 1865. aastal Liivimaa kubermangus kaupmehe pojana. �ldhariduse omandas Hersoni reaalkoolis, s�jalise Jelizavetgradi ratsav�ekoolis. S�jav�eteenistusse astus 1885. aastal. 1902. �lendati rittmeistriks ja 1910. alampolkovnikuks. I maailmas�ja ajal teenis 8. tragunipolgus, �lendati polkovnikuks.
(VRSAA F 408, N 1, S 11749, spisok 12-511, L 2p; Vojenn�i orden�2004, lk 650)

Paul Moritzat autasustati Georgi m��gaga. VP 09.06.1915: Lahingus 03.-04.10.1914. aastal Utrati j�e piirkonnas l�i jalastunud divisjoniga vaenlase osava man��vri abil v�lja Pasikoni(?) folvarkist ja hoidis seda kuni abi saabumiseni enda k�es.

Nicolai von Muffel

S�ndis 1880. aastal Rakveres. Kaadriohvitser. S�jav�eteenistuses 1899. aastast ja ohvitser 1901. aastast. Polkovnik Izmailovo kaardiv�e polgus. Vene kodus�ja ajal Vabatahtlikus armees. Tapeti 1919. aastal. Budbergi andmetel lasti 1919. aastal Grozn�is enamlaste poolt maha.
(ERA F 1584, N 1, S 14, L 62p; Budberg 1968, lk 23; Volkov 2002, lk 334; Vojenn�i orden�2004, lk 654)

Nicolai von Muffelit autasustati Georgi m��gaga.

Nikolai Narkevit�

S�ndis 1880. aastal. Leedulane. �ldhariduse omandas Tartu reaalkoolis ja Tartu �likoolis. 1904. aastal l�petas Odessa junkrukooli. I maailmas�jast v�ttis osa 95. Krasnojarski ja 99. Ivangorodi polgu ning 9. soomusautode divisjoni koosseisus. 1917. aasta aprillist 99. polgu komand�r, sama aasta oktoobris �lendati polkovnikuks. Vene kodus�ja ajal teenis Ukraina armees. 1920. aastate algul opteerus Eestisse. Teenis aastatel 1920�1923 Eesti armees. 1939. aastal siirdus Saksamaale.
(ERA F 495, N 7, S 3542; EAA F 402, N 1, S 18603; Vojenn�i orden�2004, lk 657)

Nikolai Narkevit�it autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga. VP 07.10.1915: Selle eest, et ta lahingus 07.12.1914 Staro-Karolini k�la juures l�i tagasi kolm vaenlase r�nnakut. 8. detsembril, kui k�ik ohvitserid olid rivist v�lja langenud, v�ttis pataljoni juhtimise �le ja l�i tagasi kahe Saksa r�gemendi r�nnaku. Viimati mainitud lahingu k�igus v�eti vange ja trofeesid.

Heinrich Carl Timoleon von Neff (eesnimi ka Rikko)

S�ndis 14.10.1880 ukj Virumaal Muuga m�isas. 1900. aastal l�petas Paa�ide korpuse. V�ttis osa Vene-Jaapani s�jast ja I maailmas�jast. 1915. aastal polkovnik 4. kaardiv�e k�tipolgus. 1917. aastal nimetati 463. Krasnoholmi polgu komand�riks. Vene kodus�ja ajal teenis Loodearmee staabis. P�rast viimase likvideerimist tuli Eestisse. Von Neff suri 1951. aastal Ida-Friisimaal.
(ERA F 495, N 7, S 3555; Budberg 1968, lk 51, Rut�t� 2002, lk 280-285; J. Pihlaku andmekogu; GHdbR Estland III, lk 173; Vojenn�i orden�2004, lk 662)

Heinrich von Neffi autasustati Georgi m��gaga (VP 03.01.1915) vapruse eest lahingus 21.09.1914 Opatowi l�histel ja Georgi ordeni 4. j�rguga vapruse eest Stohodi j�el 15.07.1916.

Theodor von Nieroth (ka Fedor)

S�ndis Peterburis 20.06.1871. aastal. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. P�rast Paa�ide korpuse l�petamist (1892) teenis kaardiv�e ratsapolgus. 1907. aastal �lendati polkovnikuks. 1911. aastal nimetati von Nieroth 16. husaaripolgu ja j�rgmisel aastal kaardiv�e tragunipolgu �lemaks. I maailmas�ja ajal sama polgu komand�r. 1915. aasta jaanuarist 2. kaardiv�e ratsadiviisi 2. brigaadi �lem. V�ttis osa Vene kodus�jast Vabatahtliku armee koosseisus. Kindral von Nieroth suri Prantsusmaal 26.03.1952. aastal
(VRSAA F 409, tl 330-430; Spisok polkovnikam 1910, lk 840; Budberg 1969, lk 63; Volkov 2002, lk 346; GHdbR Estland II, lk 153; Vojenn�i orden�2004, lk 667)

Theodor von Nierothi autasustati Georgi m��gaga. VP 10.01.1915. Lahingus 01.08.1914. aastal Schirwindti l�histel Ida-Preisimaal l�i oma polgu ja kaardiv�e suurt�kiv�e patareiga tagasi vaenlase ratsav�ebrigaadi r�nnaku. Nieroth sai selles lahingus haavata, kuid j�i rivvi.

Vladimir von Nottbeck

S�ndis 1865. aastal. L�petas Paa�ide korpuse ja Nikolai kindralstaabi akadeemia. 1902. aastal �lendati polkovnikuks ja 1908. aastal kindralmajoriks. Enne I maailmas�da teenis Peterburi s�jav�eringkonna staabis. I maailmas�ja ajal oli 2. Soome k�tidiviisi �lem, �lendati kindralleitnandiks. 1917. aastal teenis VI korpuse �lemana ja alates 09.09.1917 teenis 1. armee juhatajana. Astus 1918. aastal Punaarmeesse ja m��rati Volga��rse s�jav�eringkonna �lemaks (vojenruk). Teenis hiljem Kolt�aki juures. Suri 1921. aastal Verheudinskis. 
(VRSAA F 409, tl 359-268, tl 342-586; Spisok generalam 1909, lk 795; Zalesski 2003, lk 456-457; Vojenn�i orden�2004, lk 669)

Vladimir von Nottbecki autasustati Georgi m��gaga 2. Soome k�tibrigaadi juhtimise eest. VP 21.05.1915: Lahingus 27.08.1914 Lycki linna l�histel Ida-Preisimaal l�i Vladimir von Nottbeck oma brigaadiga terve p�eva jooksul tagasi �lekaaluka vaenlase r�nnakud, millega andis korpuse �lej��nud osadele v�imaluse liikuda Lyckist Grajewo suunas.

Vladimir von Osten-Sacken

S�ndis 30.05.1860. aastal Peterburis. P�rit Saaremaa r��telkonna aadlist. �ldhariduse omandas Ni�ni-Novgorodi kadetikorpuses ja s�jalise Nikolai ratsav�ekoolis. Ohvitseriks �lendati 1880. aastal. Teenis mitmel pool staapides. 1904. aastal Mand�uuria armee staabis adjutant. Samal aastal �lendati polkovnikuks. V�ttis osa Vene-Jaapani s�jast. 1906. aastast Tauria palee valvemeeskonna �lem. 1910. aastal �lendati kindralmajoriks. Suri Moskvas 1920. aastal.
(Spisok generalam 1910, lk 98; GHdbR Oesel, lk 260)

Vladimir von Osten-Sackenit autasustati kuldm��gaga (1905).

Voldemars Ozols

S�ndis 17.10.1884 ukj L�tis (Vitebski kub). �ldhariduse omandas Riia linnakoolis, s�jalise Vilno s�jakoolis (1907) ja Nikolai kindralstaabi akadeemias (1911-1914). Enne I maailmas�da teenis 8. Moskva grenaderipolgus ja Kaukaasia armee staabis. 1914. aasta oktoobrist IV ratsakorpuse staabis vanem adjutant. Kuni �leviimiseni l�ti k�tiv�gedesse 1916. aasta veebruaris teenis 4. Turkestani k�tibrigaadi ja 55. jalav�e diviisi staapides. 1917. aastal 2. L�ti k�tibrigaadi vanemadjutant, staabi�lem, �lendatud kindralstaabi alampolkovnikuks. Sama aasta septembris viidi �le 12. armee staapi. P�rast enamlaste v�imuletulekut varjas ennast Venemaal. 19.12.1918. tuli l�bi rinde Eestisse. V�ttis osa Vabaduss�jast Eesti v�gede koosseisus (01.07-10.10.1919 oli 2. diviisi staabis). Suri 05.06.1949 (12.07.1949?) aastal Riias. Maetud Riia Rainise kalmistule.
(ERA F 495, N 7, S 3800; Latvijas armijas augustakie virsnieki 1918-1940. Riia, 1998, lk 352-353; J. Pihlaku andmekogu; Vojenn�i orden�2004, lk 671)

Voldemar Ozolsit autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga. PAF 28.08.1917: Lahingute ajal Babiti j�rve piirkonnas 23.-25.12.1916. viis kindralstaabi kapten Ozols l�bi rea luureretki, mille k�igus saadud andmete p�hjal koostati 25.12. r�nnaku plaan. Kui 2. L�ti k�tibrigaad oli murdnud l�bi vaenlase traatt�ketest Mangeli metsast l��nes, paigutas Ozols ohtlikusse l�iku l�bimurdekohast kagus 10. Siberi k�tipolgu pataljoni, mis hiljem p��stis 2. L�ti k�tibrigaadi �mberpiiramisest. 25.12. ��sel viis kapten Ozols 53. Siberi k�tipolgu ja 3. L�ti k�tipolgu r�nnaku l�htepositsioonidele. Umbes 5-verstane teekond kulges l�bi k�lmunud soo ja toimus vaenlase risttule all.

August-Hermann Parre (ka Herman, s�ndinud Pari, ka Pare)

S�ndis 24.12.1883 ukj Virumaal Maidla vallas Venoja k�las. L�tlane. �ldhariduse omandas Tallinna reaalkoolis. I maailmas�ja puhkedes mobiliseeriti ja m��rati 1. Soome k�tipolku. Ohvitseriks �lendati 1914. aasta septembris. 1917. aastal staabikapten. Elas p�rast s�da Eestis. Viimased andmed p�rinevad 1943. aastast, mil elas K�rdlas.
(ERA F 497, N 2, S 644, L 29; J. Pihlaku andmekogu; Vojenn�i orden�2004, lk 683)

Herman Parret autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga. VP 05.11.1915: Selle eest, et ta tungis ��l vastu 16.11.1914 koos 125 vabatahtlikuga vaenlase tagalasse k�lvates seal k�sigranaate pildudes paanikat. R�nnaku k�igus v�eti vangi 13 ohvitseri ja 464 s�durit.

Ferdinand von Raden

P�rit Kuramaa r��telkonna aadlist, s�ndis 03.07.1863 Tallinnas. P�rast Merev�e korpuse l�petamist (1886) teenis Kaspia flotillis ning Musta mere, Vaikse ookeani ja Balti mere laevastikes. V�ttis osa Hiina s�jak�igust ja Vene-Jaapani s�jast. 25.01.1910 m��rati 1. j�rgu kapten parun F. Raden 1. j�rgu ristleja "Askold" komand�riks. Sama aasta augustis tagandati ta sellelt kohalt ja anti 1911. aastal riigiraha raiskamise eest kohtu alla. F. Raden m�isteti Vladivostoki s�jamerekohtu otsusega 3,5 aastaks vangi, kust vabanes 1912. aasta detsembris. I maailmas�ja ajal avaldas F. Raden korduvalt soovi uuesti teenistuse astuda, kuid alles 1916. aasta veebruaris m��rati ta uuesti teenistusse, jalav�kke 205. �imanski polku. 1917. aasta novembris �lendati F. Raden kindralmajoriks ja 27.01.1917 m��rati ta 82. Dagestani polgu komand�riks. 1918-1919 teenis F. Raden Balti landesveeris, v�ttis osa s�jategevusest Tukumsi ja Miitavi all. P�rast Riia vallutamist astus ta v�rst Anatoli von Lieveni v�esalka, kus teenis algul roodukomand�ri, hiljem polgu�lema abina. P�rast alampolkovnik Eduard Kanepi lahkumist 17. Liibavi polgu �lema kohalt 1919. aasta juulis nimetati F. Raden selle polgu �lemaks. 17. Liibavi polguga osales Loodearmee s�giseses pealetungis Petrogradile. F. Raden langes lahingus Russkoje Koporje k�la juures 25.10.1919. Parun N. von Budbergi v�itel kandis F. Raden oma viimases lahingus mundrikuuel Georgi ordenit.
(N. Rut�t� 2002, lk 320-322; Orden Svjatogo� 2004, lk 365).

Leitnant Ferdinand Radenit autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga (24.08.1900) bokserite �lest�usu ajal Pekingi diplomaatilise kvartali kaitsmisel ilmutatud vapruse eest.

Georg von Rauch

S�ndis 19.08.1860. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. L�petanud Paa�ide korpuse (1881) ja Nikolai kindralstaabi akadeemia (1887). P�rast akadeemia l�petamist teenis mitmel pool staapides. 1901-1905 teenis 24. tragunipolgu ja kaardiv�e k�rassiiripolgu �lemana. Kindralleitnant (1908). Enne I maailmas�da teenis ta 10. ratsav�ediviisi ja 2. kaardiv�e ratsav�ediviisi �lemana. 1914. aasta detsembrist 6. armee staabi�lem. I maailmas�ja ajal teenis G. von Rauch veel 2. ja 1. ratsakaardiv�e korpuse ning 2. kaardiv�e korpuse �lemana. 1917. aasta aprillis arvati reservi. Ratsav�ekindral (10.06.1917). 1918. aasta juunis G. von Rauch arreteeriti, kuid vabanes peagi ja p�genes Ukrainasse. 1920. aastal siirdus ta koos Wrangelli armee riismetega T�rki. Kindral G. von Rauch suri 30.11.1936 Konstantinoopolis.
(K. Zalesski. Kto b�l kto v Pervoi mirovoi voine. Moskva 2003, lk 514-515; Orden Svjatogo� 2004, lk 720)

Kindralleitnant Georg von Rauchi autasustati Georgi m��gaga (VP 18.01.1915).

Otto-Magnus von Rennenkampff

S�ndis 1893. aastal. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. V�ttis osa I maailmas�jast Tekini ratsapolgu koosseisus. Staabirittmeister.
(Vojenn�i orden�2004, lk 723)

Otto-Magnus von Rennenkampffi autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga. VP 2.02.1916.

Paul Georg von Rennenkampff

S�ndis 07.04.1854 Konuvere m�isas. �ldhariduse omandas Tallinnas Toomkoolis, s�jalise hariduse Helsingi junkrukoolis ja Nikolai kindralstaabi akadeemias, mille l�petas 1882. aastal. Kornetiks �lendatud 1873. aastal. Teenis 4. Gluhhovi tragunipolgus ja 5. Leedu ulaanipolgus. P�rast akadeemia l�petamist teenis Varssavi, Kaukaasia ja Vilno s�jav�eringkondade staapides. 1890. aastast 14. ratsav�ediviisi staabi�lem. 1895. aastast 36. tragunipolgu �lem ja 1899. aastast Taga-Baikali s�jav�eringkonna staabis. V�ttis 1. ratsav�ebrigaadiga osa Hiina s�jak�igust ja Vene-Jaapani s�jast (Taga-Baikali kasakadiviisi �lemana). 1901. aastal �lendati kindralmajoriks. P�rast Vene-Jaapani s�da oli VIII Siberi korpuse �lem, alates 1906. aasta juunist III Siberi korpuse �lem. 1911-1913 III armeekorpuse �lem. 1910. aastal �lendati ratsav�ekindraliks ja 1912. aastal kindraladjutandiks. 1913-1914 oli kindral Rennenkampff Vilno s�jav�eringkonna �lem. I maailmas�ja hakul v�ttis 1. armee �lemana osa Ida-Preisimaa operatsioonist. P�rast seda erus. Kindral Rennenkampff m�rvati enamlaste poolt Taganrogis 1918. aasta aprillis.
(Spisok generalam 1909 lk 163; Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960. K�ln-Wien, 1970; GHdbR Estland III, lk 209; Vojenn�i orden ...2004, lk 163)

Paul von Rennenkampffi autasustati Georgi ordeni 3. (VP 22.12.1900: Tsitsikari ja Girini vallutamisel ilmutatud vahvuse eest, lahingus v�tsid Vene v�ed trofeena 122 suurt�kki) ja 4. j�rguga (1900) ning kuldm��gaga (1906).

Roman Sadovski

Kaadriohvitser. V�ttis osa I maailmas�jast 91. polgu koosseisus. Staabikapten. Elas p�rast Vabaduss�da Eestis. Suri 1941. 
(Vojenn�i orden� 2004, lk 738; S. Zirin. Ob'edinenie i sud'b� severo-zapadnikov na t�u�bine. Rmt: Beloe dvi�enije na Severo-zapade i sud'b� ego ut�astnikov. Pskov (Pihkva), 2004. Lk 122)

Roman Sadovskit autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga. VP 26.01.1917.

Anton von Salza

S�ndis 22.10.1843 Luugas. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. Jalav�ekindral. V�ttis osa Vene-T�rgi s�jast (80. polgu �lemana Kaukaasia rindel) ja Vene-Jaapani s�jast. Hiljem teenis 1. kaardiv�e jalav�ediviisi, XXII korpuse ja Kaasani s�jav�eringkonna �lemana. 1908. aastast Kiievi s�jav�eringkonna staabis. I maailmas�ja ajal oli kindral von Salza 4. armee �lem ja Petrogradi kindluse komandant. Suri 09.03.1916 Petrogradis. 
(Spisok generalam 1904, lk 495; Zalesski 2003, lk 246-248; GHdbR Estland I, lk 245)

Anton von Salzat autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga (1878).

Alexander Schilling

S�ndis 1881. aastal Tveri kubermangus. L�petanud Merev�e kadetikorpuse ja miini-ohvitseride klassi Kroonlinnas. V�ttis ristlejal "Varjag" osa Vene-Jaapani s�jast. Alates 1906. aastast teenis Helsingi s�detelegraafijaamas ning alates 1911. aastast kuni I maailmas�ja l�puni Tallinnas Peeter Suure merekindluses. Vabaduss�ja ajal teenis 2. j�rgu kapten A. Schilling Loodearmees. Elas p�rast s�ja l�ppu Tallinnas, kus 21.03.1933 suri.
(ERA F 495, N 7, S 5484; Vojenn�i orden�2004, lk 367)

Alexander Schillingit autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga. VP 23.02.1905.

Theodor Schmidt von der Launitz

S�ndis 1894. aastal Eestimaa kubermangus. P�rit Kuramaa kubermangu aadlist. �ldhariduse omandas Tallinnas Nikolai g�mnaasiumis, s�jalise Tveri ratsav�ekoolis, mille l�petas 01.10.1914. V�ttis osa I maailmas�jast 9. Kiievi husaaripolgu koosseisus. 1916. aastal �lendati staabirittmeistriks. 1917. aasta mais komandeeriti Gatt�ina lennukooli. 01.03.1918 oli endiselt Gatt�ina lennukoolis. Kuulus Gatt�ina ohvitseride salaorganisatsiooni, kuid arreteeriti varsti antibol�evistliku tegevuse p�rast. 1918. aasta juulis p�genes koos teiste Gatt�hina lennukooli ohvitseridega Kaasanisse, kus astus algul t�ehhide-slovakkide teenistusse, kuid l�ks hiljem �le Rahvaarmeesse. Vene kodus�ja ajal teenis Kolt�aki staabis.
(VRSAA F 40215, N 2, S 217, L 201-204p; Vojenn�i orden�2004, lk 843)

Theodor Schmidt von der Launitzit on autasustatud Georgi m��gaga. VP 31.12.1916.

Otto-Wilhelm-Oskar von Schulmann

S�ndis 18.08.1888 Tallinnas. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. �ppis Tartu �likoolis �igusteadust. 1907. aastal astus s�jav�eteenistusse ja sooritas aasta hiljem reservlipniku eksami. V�ttis osa I maailmas�ja lahingutest Poolas ja Galiitsias 306. polgu roodu- ja pataljoni�lemana. Sai kolm korda haavata ja langes 10.07.1915 vangi. V�ttis Balti pataljoni koosseisus osa Vabaduss�jast.
(ERA F 495 N 7 S 5526; GHdbR Estland I, lk 267; Vojenn�i orden�2004, lk 846)

Otto-Wilhelm-Oskar von Schulmanni on autasustatud Georgi m��gaga. VP 24.01.1917.

Alfred Siefers

S�ndis 1889. aastal Tartus. �ldhariduse omandas Tartu reaalkoolis. Reservlipnik. I maailmas�jast v�ttis osa 179. Ust-Dvinski polgu koosseisus. Staabikapten 1917. Vene kodus�ja ajal v�itles valgete poolel. 1921. aastal evakueerus koos Wrangeli armee riismetega Konstantinoopolisse. 1920. aastatel elas Eestis (Tartus?). Viimased andmed Siefersi kohta p�rinevad 1927. aastast, mil ta viibis kahekuulistel kordus�ppustel.
(ERA F 495, N 7, S 5277; F 497, N 2, S 644, L 443; Postimees 1916, nr 246; RI 1917, nr 122; Vojenn�i orden�2004, lk 753)

Alfred Siefersit autasustati Georgi m��gaga. VP 11.03.1917. Lahingus 31.05.1915 Zapalovi k�la juures kattis Siefersi rood Vene v�gede taandumist Ljubat�evski j�e paremale kaldale l��es edukalt tagasi k�ik vaenlase r�nnakud. Saanud taandumisk�su, h�vitas ta �le j�e viiva silla, peatades sakslaste edasiliikumise. Siefers ise sai selles lahingus haavata ja p�rutada.

Jakob (James) von Sievers

S�ndis 17.02.1869. P�rit Liivimaa r��telkonna aadlist. L�petanud Paa�ide korpuse ja Nikolai kindralstaabi akadeemia. 1909. aastal �lendati polkovnikuks. I maailmas�jast v�ttis osa Semjonovi kaardiv�epolgu ja 1. Narva koosseisus. �lendati kindralmajoriks. Sievers hukati Leningradis 1928. aastal.
(Spisok polkovnikam 1910, lk 1218; Budberg 1969, lk 21; GHdbR Livland I, lk 290; Vojenn�i orden�2004, lk 750)

Jakob von Sieversit autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga. VP 14.06.1915: Lahingus 13.10.1914. aastal h�ivas Sieversi juhitud kaardiv�e Semjonovi polgu pataljon vaenlase tagalas asuva Tsernoi Ljasi (?) k�la, mille tagaj�rjel �nnestus vaenlane sisse piirata. Vaenlasele appirutanud kolonni paiskas pataljon p�rast t��giv�itlust tagasi.

Georg Carl Wilhelm von Stackelberg

S�ndis 16.02.1851 Peterburis. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. L�petanud Paa�ide korpuse, ohvitseriks �lendati 1869. aastal. V�ttis osa s�jategevusest Kesk-Aasias 1873-1876, Vene-T�rgi s�jast 1877-1878, s�jategevusest Hiinas 1900-1901 ja Vene-Jaapani s�jast 1904-1905. Teenis ohvitserina 25. tragunipolgus (1886-1890), Taga-Kaspia kasakabrigaadis (1890-1897) ja 15. kasakadiviisis (diviisi �lem 1897-1899). 1878. aastal �lendati polkovnikuks, 1890. kindralmajoriks, 1899. kindralleitnandiks ja 1907. ratsav�ekindraliks. V�ttis osa Hiina s�jak�igust 10. ratsav�ediviisi �lemana. P�rast seda 2. Siberi korpuse ja 1. ratsakorpuse �lem (1901-1904). Vene-Jaapani s�jas 1. Siberi korpuse �lem. 1905. aasta m�rtsist Aleksandri haavatute komitee liige. Suri 16.03.1924 Tartus.
(Spisok generalam 1901, lk 68; GHdbR Estland I, lk 325; Vojenn�i orden�2004, lk 367)

Georg von Stackelbergi autasustati kuldm��gaga (1873) ja Georgi ordeni 4. j�rguga (1905).

Johannes Alexander Maximilian Wolter von Stackelberg (ka Johann)

S�ndis 30.10.1871 Novgorodis. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. �ldhariduse omandas 1. kadetikorpuses, s�jalise Pauli s�jakoolis, mille l�petas 1892. aastal. V�ttis osa Vene-Jaapani ja I maailmas�jast. 1915. aastal alampolkovnik 145. Novot�erkasski polgus. Suri novembris 1922 Peterburis.
(VRSAA F 400, N 9, S 34895, L 22p-23; GHdbR Estland I, lk 356; Vojenn�i orden�2004, lk 844)

Johan von Stackelbergi autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga. VP 01.09.1915: Lahingus Bolehovi linna l�histel 15.05.1915 viis oma pataljoni t��gir�nnakule, vallutades ainsagi lasuta kolm vaenlase kaevikuteliini. R�nnaku k�igus saadi s�jasaagiks 2 kuulipildujat. 17.05. viis alampolkovnik S. oma pataljoni rinnuni j�es sumades r�nnakule, l�i vaenlase v�lja tema positsioonidelt, kus ennast p�rast seda kindlustas. Johan von Stackelbergi autasustati ka Georgi m��gaga. VP 02.06.1915.

Maximilian Karl Emmanuel von Stackelberg

S�ndis 29.05.1865 I�evskis. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. L�petanud Ni�ni-Novgorodi krahv Arakt�ejevi kadetikorpuse ja Mihhaili suurt�kiv�ekooli 1. j�rgus (1884). Teenistusse astus 1883. aastal. Teenis ohvitserina 28. suurt�kiv�ebrigaadis. P��dis kahel korral (1888. ja 1889) edutult astuda kindralstaabi akadeemiasse. 1898. aastal �lendati kapteniks ja 1903. viidi �le 3. suurt�kiv�ebrigaadi. V�ttis osa Vene-Jaapani s�jast. 1905. aastal �lendati alampolkovnikuks. 1913. aastal l�petas suurt�kiv�eohvitseride t�ienduskursused. Samal aastal �lendati polkovnikuks ja m��rati uuesti 28. brigaadi, seekord 2. divisjoni �lemaks.
(VRSAA F 409, N 1, tl 570 (1914); GHdbR Estland I, lk 300; Vojenn�i orden�2004, lk 844)

Maximilian von Stackelbergi autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga. VP 21.08.1915: Vapruse eest lahingus 16.-18.03.1915.

Robert Berend Konstantin Alexander Stael von Holstein

S�ndis 12.04.1892. aastal Tallinnas. V�ttis I maailmas�jast osa kaardiv�e Grodno husaaripolgu koosseisus. Kornet. Langes Galiitsias Buszaczis 03.05.1915 Horodenko all saadud haavadesse.
(VRSAA F 409, N 1, tl 6539; GHdbR Estland I, lk 369; Vojenn�i orden�2004, lk 769)

Robert Stael von Holsteini autasutati postuumselt Georgi ordeni 4. j�rguga. VP 23.05.1916: Lahingus Gorodenko l�histel 28.05.1915 tungis kornet Stael von Holstein oma initsiatiivil vaenlase tagalasse. L�binud k�ik 5 vaenlase kaevikuteliini, piirati ta sisse. Ettepanekule alla anda, vastas Stael von Holstein keeldumisega, j�tkates tulistamist kuni viimase padrunini.

Aleksei von Stubendorff

S�ndis 1877. aastal. L�petanud Paa�ide korpuse ja kindralstaabi akadeemia (1904). Alamleitnandiks �lendati 1896., alampolkovnikuks 1909. ja polkovnikuks 1912. aastal. Teenis ohvitserina kaardiv�e Izmailovo polgus ja IX armeekorpuse staabis. Enne I maailmas�da 6. diviisi staabi�lem. V�ttis osa Vene-Jaapani s�jast ja I maailmas�jast. I maailmas�ja ajal 28. Polotski polgu komand�r, 79. diviisi staabi�lem. Kindralstaabi kindralmajor. V�ttis osa Vene kodus�jast Punaarmee koosseisus. 1922. aastal emigreerus. 1930. aastatel elas Eestis. Suri 1959. aastal Saksamaal. 
(Spisok gen�taba 1914, lk 483; Spisok polkovnikam 1916, lk 1131: Volkov 2002, lk 543; Vojenn�i orden�2004, lk 855)

Aleksei von Stubendorffi autasustati Georgi m��gaga vapruse eest lahingus 08.03.1916.

Magnus Karl von Taube (ka Maxim)

S�ndis 1826. (1827?) aastal. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. L�petas Mihhaili suurt�kiv�e akadeemia. Astus s�jav�eteenistusse 1845. aastal, ohvitseriks �lendati 1848. aastal. V�ttis 7. tragunipolguga osa s�jategevusest Poolas 1863-1864. Polkovnikuks �lendati 1858. aastal, kindralmajoriks 1866. ja kindralleitnandiks 1876. aastal. Teenis 5. ratsav�ediviisi �lemana (1875-1881), XIII armeekorpuse �lemana (1881-1889); Kiievi s�jav�eringkonna staabis (1889), Siberi s�jav�eringkonna ja Siberi kasakav�e atamanina (1889-1900). Alates 1900. aastast Riigin�ukogu liige ja Mihhaili suurt�kiv�e akadeemia auliige. Suri 05.02.1907.
(Spisok generalam 1904, lk 30; GHdbR Estland I, lk 383)

Maxim von Taubet autasustati kuldm��gaga (1864).

Roman von Tiesenhausen

S�ndis 11.04.1882 Virumaal Tudulinnas. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. �ldhariduse omandas Paa�ide korpuses. 1903. aastal astus s�jav�eteenistusse 91. Dvinski polku. 1904. aastal sooritas reservlipniku eksami. 1914. aastal mobiliseeriti ja m��rati 146. Tsarits�ni polku. 1915. aasta m�rtsis teenis 9. armee staabis. 1917 staabikapten. Eesti Vabaduss�ja ajal teenis Balti pataljonis roodukomand�rina. Sai lahingus haavata, kaotas parema silma. P�rast Vabaduss�ja l�ppu arvati kaitsev�e reservi, elas P�rnumaal V�ndras.
19. oktoobril 1939 asus �mber Saksamaale. Suri 03.05.1944. aastal Saksamaal Oberwerthi m�isas.
(Deutsch-baltisches Gedenkbuch, 1991, lk 444; GHdbR Estland I, lk 407; Vojenn�i orden�2004, lk 786)

Roman von Tiesenhausen autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga. VP 01.06.1915: Selle eest, et ta Visla forsseerimisel 16.10.1914 Dorotka k�la juures tungis vaenlase kindlustatud positsioonidele ja h�ivas kaks kuulipildujat.

Konstantin Troitski (ka Troitsky)

S�ndis 31.07.1889 ukj Venemaal Feodossijas. �ldhariduse omandas Oldenburgi Printsi reaalkoolis, s�jalise hariduse Konstantini suurt�kiv�ekoolis, mille l�petas 1911. aastal. I maailmas�ja ajal teenis 37. mortiiridivisjonis. Vabaduss�jast v�ttis osa soomusrongil "Kapten Irv" patarei�lemana (VR II/3). P�rast Vabaduss�da teenis Eesti armees. �lendatud 1917 kolonelleitnantiks. Troitski arreteeriti n�ukogude v�imu poolt ja suri 10.04.1942 Sverdlovski oblastis.
(ERA F 495, N 7, S 6195; VRK 1984, lk 326; J. Pihlaku andmekogu; Vojenn�i orden�2004, lk 794)

Konstantin Troitskit autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga. PAF 04.03.1917.

Aleksander Tynni

S�ndis 1889. aastal Gatt�inas. Ingerlane. �ldhariduse omandas Kolpino �petajate seminaris. 1915. aastal l�petas Petrogradi lipnike kooli, mille j�rel m��rati 207. polku. 1917. aastal �lendati staabikapteniks. Vabaduss�ja ajal Ingeri pataljoni �lem. Langes lahingus 18.05.1919.
(ERA F 495, N 7, S 6289; Vojenn�i orden�2004, lk 798)

Aleksander Tynnit autasustati Georgi m��gaga. PAF 25.05.1917: Selle eest, et ta lahingus 22.-23.09.1916 "Kluvi" nimelisel k�rgendikul (Met�i�t�uvi k�last l�unas) viis oma roodu vaenlase tuld trotsides t��gir�nnakule. L��nud vaenlase v�lja tema positsioonidelt, kindlustas end seal ja l�i tagasi mitu vastur�nnakut.

Roman von Ungern-Sternberg (ka Nikolai Robert)

S�ndis 29.12.1885 Austrias Grazis. Kasvas �les Eestis. �ldhariduse omandas Tallinnas Aleksandri G�mnaasiumis. I maailmas�jast v�ttis osa 34. Doni kasakapolgu koosseisus. 1917. aastast Taga-Baikali atamanile G. Semjonovile alluva Aasia ratsadiviisi �lem. Kasakav�e kindralmajor. 1921. aastal langes bol�evike k�tte vangi ja hukati 17.09.1921.
(PV 1915, nr 107; Ossendowski 1996; GHdbR Estland I, lk 465; Vojenn�i orden�2004, lk 800)

Roman von Ungern-Sternbergi autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga. VP 25.04.1915: Selle eest, et ta lahingus 22.04.1915 teostas 400-500 meetri kaugusel vaenlase kaevikutest tugeva p�ssi- ja suurt�kitule all luuret ja edastas olulist informatsiooni vaenlase �ksuste paiknemise ja liikumise kohta.

Aleksei Vandam (kuni 1907. aastani Jedrihin)

S�ndis 1867. aastal Minski kubermangus. 1884. astus s�jav�eteenistusse 120. Serpuhhovi polku. 1888. aastal l�petas Vilno junkrukooli alamlipnikuna ja suunati 117. Jaroslavli polku, alamleitnandiks �lendati 1890. 1899. aastal l�petas Nikolai kindralstaabi akadeemia kaks kursust. 1900. aastal lahkus s�jav�eteenistusest ja s�itis L�una-Aafrikasse, kus tegutses paar kuud ajalehe �Novaja Vremja� korrespondendina. Seal kasutas esmakordselt pseudon��mi �Vandam�. P�rast Venemaale naasmist j�tkas karj��ri armees teenides muuhulgas Hiinas s�jav�eata�ee abina. 1909. aastal arvati kapten Vandam kindralstaapi ja �lendati alampolkovnikuks. I maailmas�ja hakul teenis X korpuse staabis, 1914. aasta novembris �lendati polkovnikuks. 03.11.1915. nimetati ta 92. Petseri polgu �lemaks ja aasta hiljem 23. diviisi staabi�lemaks. 22.06.1917 �lendati Vandam kindralmajoriks. P�rast enamlaste v�imuletulekut s�itis Vandam Eestisse oma s�bra krahv Stenbocki juurde. 1918. aasta s�gisel v�ttis ta osa P�hjakorpuse formeerimisest Pihkvas ja s�jategevusest enamlaste vastu. 28.08� 25.11.1919 oli Loodearmee staabi�lem. Aleksei Vandam suri Tallinnas 16.09.1933. aastal ja on maetud Aleksander Nevski kalmistule.
(Vojenno istoritsheski �urnal 2001, nr 7, lk 66-69; Rut�t� 2002, lk 149-153; Vojenn�i orden�2004, lk 433)

Aleksei Vandami autasustati Georgi m��gaga, VP 11.04.1915, ja Georgi ordeni 4. j�rguga 92. Petseri polgu oskusliku juhtimise eest lahingus, PAF 24.11.1917.

Oleg Vassilkovski

S�ndis 1879. aastal Vitebski kubermangus. �ldhariduse omandas kadetikorpuses, s�jalise Vilno junkrukoolis (l�petas 1896. aastal). 1914. aastal alampolkovnik 169. Troitski polgus. Sai 1914. aastal lahingus Ida-Preisimaal raskesti haavata ja arvati reservi. 1917. aastal l�ks polkovnikuna erru. Vene kodus�jast v�ttis osa Loodearmee koosseisus. P�rast Loodearmee likvideerimist elas Eestis. 1940. aastal arreteeriti n�ukogude v�imu poolt ja m�isteti surma. 1941. aasta muudeti surmaotsus k�mneaastaseks vangistuseks.
(ERA F 14, N 16, S 2131; ERAF F 129, S 28966)

Oleg Vassilkovskit autasustati kinnitamata andmetel Georgi ordeni 4. j�rguga.

Eduard Verzynski (Versinski)

S�ndis 1873. aastal Tallinnas. Poolakas. 1890. aastal l�petas 1. kadetikorpuse ja kaks aastat hiljem Pauli s�jakooli Peterburis ja 1900. aastal Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. V�ttis osa Vene-Jaapani s�jast. I maailmas�ja hakul teenis 1. kaardiv�e k�tidiviisi staabis, 145. Novot�erkasski, 2. kaardiv�e k�tipolgu ning kaardiv�e k�tidiviisi �lemana. 1915. aastal �lendati kindralmajoriks. 1918. aasta juulis lahkus s�jav�eteenistusest. Opteerus 1920. aastate alguses Eestisse. Erukindralmajor Verzynski represseeriti ja suri 17.04.1941.
(ERA F 495, N 7, S 6632; ERAF F 130, S 11663E; Vojenn�i orden�2004, lk 441)

Eduard Verzynskit autasustati Georgi kuldm��gaga selle eest, et ta lahingus 14.-15.08.1905 vangistas Sidalihi(?) juures jaapani roodu.

Samuti autasustati teda Georgi ordeni 4. j�rguga, kuna ta 2. kaardiv�e Tsarskoje Selo k�tipolgu �lemana vallutas 21.06.1916. aastal Kvadrati(?) metsas vastase kindlustatud punkti, mis tegi v�imalikuks miinir�nnaku vaenlase tugeva kindlustatud positsiooni vastu.

Alexander von Weiss

S�ndis 1870. aastal. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. Ristleja "Bajan" komand�r. 1. j�rgu kapten.
(Vojenn�i orden�2004, lk 438)

Alexander Weissi autasustati Georgi m��gaga. VP po Morskomu Vedomstvu 10.12.1916.

Konstantin von Weiss

P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. Jalav�ekindral. Suri Petrogradis 1917. aastal.
(Vojenn�i orden� 2004, lk 347)

Polkovnik Konstantin von Weissi autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga (30.03.1879).

Konstantin Alexander Clemens von Weiss

S�ndis 29.07.1877 Tsarskoje Selos. L�petanud Paa�ide korpuse 1897. aastal ja �lendatud ohvitseriks. I maailmas�jast v�ttis osa 4. kaardiv�e k�tipataljoni koosseisus. 1917. aastast 4. Kaukaasia k�tipolgu komand�r. Vabaduss�ja ajal Balti pataljoni komand�r (VR I/2). Erukolonel Weiss suri Saksamaal Friedburgis 1959. aastal.
(ERA F 495, N 7 6587; VRK 1984, lk 78; GHdbR Estland III, lk 265; Vojenn�i orden�2004, lk 438)

Konstantin von Weissi autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga. VP 03.07.1915: Selle eest, et ta lahingus 21.09. 1914 Opatovi l�histel murdis oma all�ksuse eesotsas l�bi vaenlase piiramisr�ngast, loovutamata selle juures �htegi trofeed.

Martin Wetzer

S�ndis 1868. aastal. �ppis Hamina kadetikoolis ja Helsingi �likoolis. I maailmas�jas oli 257. polgu �lem. Polkovnik. Osales Soome kodus�jas H�me v�egrupi ja L��nerinde �lemana. Eesti Vabaduss�jas L�unarinde ja Soome abiv�gede �lem 25.01-05.03.1919. Teenis hiljem Soome armees 3. diviisi �lemana (1919-1920) ja 2. diviisi �lemana (1921-1925). Suri 1954. aastal.
(Vojenn�i orden� 2004, lk 442; www.mannerheim.fi)

Martin Wetzerit autasustati Georgi m��gaga. Prikaz po 9. armii 05.10.1917.

Peter von Wrangell

S�ndis 15.08.1878 Kaunase kubermangus Novo-Aleksandrovskis. P�rit Eestimaa r��telkonna aadlist. �ldhariduse omandas m�einstituudis. S�jav�eteenistusse astus 1901. aastal ratsakaardiv�e polku. Ohvitseri eksami sooritas Nikolai ratsav�e kooli juures. V�ttis vabatahtlikuna osa Vene-Jaapani s�jast 2. Taga-Baikali kasakapolgu koosseisus. 1905. aastal �lendati alamjessauuliks. L�petas kindralstaabi akadeemia. I maailmas�ja algul rittmeister ratsakaardiv�e polgus. 1916. aasta detsembrist Ussuuri ratsav�e diviisi 2. brigaadi �lem ja alates 09.09.1917 III ratsav�e korpuse komand�r. Enamlaste riigip��rde j�rel lahkus s�jav�eteenistusest. 1918. aasta augustis astus Vabatahtlikusse armeesse, kus teenis I ratsav�e korpuse �lemana, �lendati kindralleitnandiks. 1919. aasta algul m��rati Kaukaasia armee �lemaks. Lahkhelide t�ttu Denikiniga l�ks erru, kuid p�rast Novorossiiski mahaj�tmist valgete poolt nimetati L�una Venemaa relvaj�udude �lemjuhatajaks. Korraldas Krimmi evakueerumist. Suri 25.04.1928 (1925?) Br�sselis.
(V. Matasov, Beloje dvi�enije na Juge Rossii 1917-1920. Montreal 1990, lk 198; Budberg, 1968, lk 59; GHdbR Estland I, lk 580; Vojenn�i orden�2004, lk 453)

Peter von Wrangelli autasustati Georgi ordeni 4. j�rguga. VP 13.10.1914 selle eest, et ta lahingus 06.08.1914. aastal Ida-Preisimaal Kauscheni k�la juures r�ndas oma eskadroniga vastase tulistavat patareid ja vallutas 2 suurt�kki. Lisaks autasustati teda Georgi m��gaga. VP 10.12.1915.