Vereliistak
Vereliistak ehk trombotsüüt (kreeka keeles θρόμβος 'hüüve´ + κύτος 'rakk'; ladina keeles thrombocytus) on paljudel selgroogsetel valdavalt luuüdist pärit megakarüotsüütide tsütoplasma fragmendid.
Tuumaga vereliistakud on tuvastatud kaladel, reptiilidel, lindudel.
Neid liigitatakse vahel ka vererakkude hulka. Vereliistakud osalevad vere hüübimises, ka verejooksu sulgemises. Vereliistakute põhiülesanne kehas on veresoonte terviklikkuse tagamine.[1] Trombotsüüte on igas vere kuupmillimeetris umbes 150 000 – 400 000.[2]
Arvatakse, et imetajatel osalevad vereliistakud ka immuunfunktsioonides ja põletiku tekkes.
Inimveres on vereliistakuid kümme korda vähem kui valgeliblesid ja tuhat korda vähem kui punaliblesid.[3] Vereliistakuid on igas kuupmillimeetris veres umbes 150 000–400 000.
Verelibledel ei ole rakutuuma, need on värvitud ja ebakorrapärase kujuga[4] kettad.
[[Pilt:Red White Blood cells.jpg|pisi|Vasakult: punalible, vereliistak ja valgelible (lümfotsüüt) elektronmikroskoobi all vaadelduna]
Toimemehhanism
[muuda | muuda lähteteksti]Vereliistakud liiguvad koos verega organismis. Kui veresoone sein puruneb, siis läheduses asuvad vereliistakud kleepuvad kokku ja lõhkevad ning neist paiskuvad välja ained, mis moodustavad vigastuskohale peene fibriinist (valkaine) võrgustiku. Tekib kärn. Mida rohkem on organismis vereliistakuid, seda kiiremini haavad sulguvad.[5]
Hälbed
[muuda | muuda lähteteksti]Liiga suurt vereliistakute hulka veres nimetatakse trombotsütoosiks. See võib kaasa tuua trombide tekke veresoontes, mis omakorda võib viia insuldini, infarktini, kopsuarteri trombembooliani või mõne muu seisundini, mida põhjustab veresoone ummistanud tromb.
Normaalsest väiksemat vereliistakute sisaldust veres nimetatakse trombotsütopeeniaks. See võib kaasa tuua verehüübivushäireid. Trombotsütopeeniat põhjustab see, et luuüdi toodab normaalsest vähem vereliistakuid, või see, et põrnas lagundatakse liiga palju vereliistakuid.[6]
Võimalik on ka olukord, kus trombotsüütide hulk on normaalne, kuid need talitlevad puudulikult. Tavaliselt põhjustavad sellist olukorda ravimid, näiteks aspiriin, teised mittesteroidsed põletikuvastased ained, penitsilliin. Vereliistakute talitlushäireid võib põhjustada ka alkohol.[6]
Trombotsüütide hulka veres tuleb kindlasti määrata enne kirurgilisi operatsioone ja keemiaravi (tsütostaatikumidega) vähihaigetel.
Vereliistakute kasutamine doonorluses
[muuda | muuda lähteteksti]Annetatud vereliistakud säilivad spetsiaalses lahuses 5–7 päeva. Vereliistakut kantakse üle inimestele, kelle veres on neid liiga vähe või kelle vereliistakud ei talitle õigesti. Vereliistakute transfusioon on näidustatud patsientide puhul, kellel on vähk, leukeemia, verehaigused, põletused, maksahaigused või suur verekaotus.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 Verekeskus. Doonorivere kasutamine: vereliistakud ehk trombotsüüdid Kasutatud 03.12.2010
- ↑ Kasvaja.net sõnastik. Trombotsüüdid Kasutatud 03.12.2010
- ↑ "Inimese füsioloogia ja anatoomia", lk 168-172:2011
- ↑ Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi rakubioloogia loengukonspektid Kasutatud 03.12.2010
- ↑ Tallinna Pedagoogilise Seminari terviseõpetuse e-õppematerjalid. Valgelibled ja vereliistakud[alaline kõdulink] Kasutatud 03.12.2010
- 1 2 Tõstamaa Tervisekeskus. Kliinilise vere analüüside võtmine, tulemuste interpreteerimine. Konspekt Kasutatud 04.12.2010
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vereliistak |
- Evsiukova EV, Muraia EV, Zubzhitskaia LB, Kveshnoĭ IM., [Melatonin production in thrombocytes and their functional activity in patients with aspirin asthma]. Lühikokkuvõte, Klin Med (Mosk). 2007;85(10):37-41., veebiversioon (vaadatud 30.07.2014) (inglise keeles)
- Trombotsüütide ööpäevarütmid soodustavad hommikusi infarkte, 14/09/2011
- Piret Pappel: "Vereliistakute uus roll: mikroobide ründamine" Novaator, 9. november 2011
- Sissekanne Encyclopædia Britannica-s
- Sissekanne Terminologia Histologica-s H2.00.04.1.03001: Thrombocytus. Vereliistak;Trombotsüüt
