Tolmutoru

Tolmutoru on elava taime isaspoole lühiealine osa.

Haploidset tolmutoru rakku, mis kannab kaht liikumatut spermiumi, peetakse õistaimede ainsaks migreeruvaks rakutüübiks (Sanders ja Lord, 1989).

Taime sugulise paljunemise käigus liiguvad tolmutorude rakud läbi emaspoole paljunemisvõimeliste kudede ja edastavad kaks spermi lootekotti, kus viljastatakse munarakk. Ühest spermirakust saab munarakk ja formeerub sügoot ning teisest tekib endosperm, mis on seemnes areneva loote toitekude (Lord ja Russell, 2002).

Tolmutoru indikeerib polaarset kasvu tipus, mis võimaldab tolmutoru rakul migreeruda läbi transmitting tract'i (TT) täpselt ovule'i suunas (Lord, 2000; Yang ja Fu, 2007). Tolmutoru kasvab tunduvalt kiiremini emakas kui idandamiseks spetsiaalselt valmistatud toitekeskkonnas.

Emaka ja tolmutoru interaktsioonid ei ole päris selged. Arvatakse, et emakakoed varustavad tolmutoru arenguks ja kasvuks vajalike ainetega. Mitmes uuringus on leitud biokeemilisi ja geneetilisi tõendeid selle kohta, et tolmutoru tipu kasvus on kriitiline roll väikestel tolmuteradel või emakakudedel (Chae jt, 2007, 2009) ja nende keemilisel juhendamisel.

Tolmuterade füüsilisele kokkupuutele emakasuudmega järgneb nende niisutamine ja tolmutoru moodustumine.

Tolmutoru suudab rakuvälises ruumis läbi transmitting tract'i kasvada tänu rakuseina modifitseerivatele omadustele. Tolmutoru sisenemist micropyle'isse (ovule) juhib emasgametofüüt (Shimizu ja Okada, 2000; Palanivelu ja Preuss, 2006).

Generatiivne rakk annab mitoosi teel jagunedes kaks spermiumi (isasgameeti).

Tolmutoru esmavaatlejaks (1824, 1830) peetakse itaalia teadlast Giovanni Battista Amicit (1786–1863).