Meetaimed

Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja taimepungadelt ainet, millest nad valmistavad taruvaiku.

Tähtsamad meetaimed Eestis

Meetaimed on järjestatud korjeaja järgi alates varasemast.

Meeproduktiivsus on hinnanguline suurus ja oma raskestimõõdetavuse tõttu võib see erineda olenevalt andmete päritolu allikast. See sõltub palju aastast ja taimede kasvukohast ning seda mõjutab näiteks aasta keskmine õhutemperatuur, õhuniiskus, mullaniiskus, päikesevalguse hulk, taimede kasvukoha mullastik ja spetsiaalselt külvatud korjetaimede puhul ka külviaeg ning muud tegurid.

Liik	Ladinakeelne nimetus	Korjeaeg	Meeproduktiivsus (kg/ha)	Mesi	Õietolm
Paiseleht	Tussilago farfara	aprill–mai	80 ^[1]		helekollane, jämedateraline
Punapaju	Salix purpurea	aprill	120
Raagremmelgas	Salix caprea	aprill	150	kuldkollane	helekollane
Harilik vaher	Acer platanoides	mai	150 ^[2]		kollakasroheline
Punane sõstar	Ribes rubrum	mai	20–55
Must sõstar	Ribes nigrum	mai	50–70
Karusmari	Ribes uva-crispa	mai	40–60
Harilik mustikas	Vaccinium myrtillus	mai–juuni	50	hele, punaka varjundiga
Harilik ploomipuu	Vaccinium myrtillus	mai	80 ^[1]		kollakas
Harilik võilill	Taraxacum officinale	mai–juuni	20	helekollane	oranž
Rabamurakas	Rubus chamaemorus	mai–juuni	160 ^[1]
Valge iminõges	Lamium album	mai–juuli	152 ^[3]
Harilik maajalg	Glechoma hederacea	mai–august	160 ^[1]
Pohl	Vaccinium vitis-idaea	juuni	30	hele, vahel roheka varjundiga
Kollakas	Barbarea vulgaris	juuni	30		sidrunkollane
Õunapuu	Malus	juuni	15–35	helekollane	valkjaskollane
Pihlakas	Sorbus aucuparia	juuni	30–40
Suur läätspuu	Caragana arborescens	juuni	50	hele ja intensiivne kollane värvus, kristalliseerunult peeneteraline, tihe ja pehme maitsega
Harilik paakspuu	Frangula alnus	juuni–juuli	20–25
Mets-kurereha	Geranium sylvaticum	juuni–juuli	69 ^[4]
Harilik sealõuarohi	Scrophularia nodosa	juuni–juuli	kuni 500 ^[5]
Harilik hiirehernes	Vicia cracca	juuni–september	80 ^[1]
Põldsinep	Sinapis arvensis	juuni–juuli	30		helekollane
Põldrõigas	Raphanus raphanistrum	juuni–juuli	30
Harilik vaarikas	Rubus idaeus	juuni–juuli	70–100	hele ja peaaegu värvitu, roheka varjundiga	valkjashall
Harilik lutsern	Medicago sativa	juuni–august	200 ^[1]
Soo-nõianõges	Stachys palustris	juuni–august	109 ^[1]
Pajulill	Epilobium	juuni–august	350		rohekas
Roosa ristik	Trifolium hybridum	mai–september	109 ^[1]	hele, peaaegu värvitu	helepruun või kollakaspruun
Aasristik	Trifolium pratense	juuni–september	99 ^[1]		tumepruun
Valge ristik	Trifolium repens	juuni–september	96 ^[1]	hele, peaaegu värvitu või pruunika varjundiga, hea maitsega	helepruun või kollakaspruun
Valge mesikas	Melilotus albus	juuni–september	kuni 200 ^[5]	peaaegu värvitu ja heade maitseomadustega	helekollane
Kollane mesikas	Melilotus officinalis	juuni–september	91 ^[1]
Vesimünt	Mentha aquatica	juuni–september	80 ^[1]
Põldmünt	Mentha arvensis	juuni–september	55 ^[6]
Harilik imikas	Anchusa officinalis	juuni–september	192 ^[2]
Harilik ussikeel	Echium vulgare	juuli–august	400–500		tumesinine
Kurgirohi	Borago officinalis	juuli–august	200		rohekas
Nõmm-liivatee	Thymus serpyllum	juuli	180	roheka varjundiga
Veiste-südamerohi	Leonurus cardiaca	juuli–august	100–300	õlgkollane, nõrga lõhnaga
Tatar	Fagopyrum esculentum	juuli–august	194 ^[2]	värskelt tumekollane ja terava maitse ning lõhnaga, kristalliseerunult kollakas või hall ning mahedama maitsega	ookerkollane
Mesiohakas	Echinops	juuli	200 mõnedel andmetel ka 650–700		valkjas
Harilik pärn	Tilia cordata	juuli	200–300	pärnale spetsiifilise lõhnaga mesi on värvuselt helekollane, värvitu või nõrga roheka varjundiga
Valge sinep	Sinapis alba	juuli	100
Raps	Brassica napus	juuli–august	50	kollane, kristalliseerunult halvastilahustuv ja jämedate kristallidega	kollane
Harilik kanarbik	Calluna vulgaris	juuli–august	200	punakaspruun, tugeva maitsega, aeglaselt kristalliseeruv, väga tiheda konsistentsiga, läbipaistmatu
Meliss	Melissa officinalis	juuli–august	130–200	helekollane, nõrga sidruniaroomiga
Sügisene seanupp	Leontodon autumnalis	juuli–august	40 ^[1]		kollane
Keerispea	Phacelia		150–300	värvuselt hele, roheka varjundiga, lõhn ja maitse on meeldivad	sinakasvioletne
Põdrakanep	Epilobium angustifolium	juuni–august	120–350	hele või õrnalt roheka varjundiga, peale kristalliseerumist valge, maitselt pehme	roheline
Põldohakas, soo-ohakas, varretu ohakas	Cirsium	juuni–august	160 ^[1]	hele, meeldiva aroomiga
Harilik äiatar	Knautia arvensis	juuli–august	128 ^[1]
Harilik pune	Origanum vulgare	juuli–august	362 ^[1]	merevaigu värvi, roheka varjundiga ja meeldiva maitsega, kristalliseerunult rohekasvalge, peenekristalliga
Harilik kukesaba	Lythrum salicaria	juuli–august	184 ^[1]	tugeva maitsega ja väga tume	tumeroheline
Peetrileht	Succisa pratensis	juuli–september	160 ^[1]
Põldjumikas	Centaurea scabiosa	juuli–september	160 ^[1]	rohekaskollane, nõrga mandlilõhnaga
Harilik kuldvits	Solidago virgaurea	juuli–september	200 ^[1]	kollane, väga heade maitseomadustega
Takjas	Arctium	juuli–september	320 ^[1]	tume, rohekavarjundiga ja meeldiva lõhnaga

Vaata ka

Viited

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 Janssens X, Bruneau E, Lebrun P (2006) Prévision des potentialités de production de miel à l’échelle d’un rucher au moyen d’un système d’information géographique. Apidologie 37: 351–365
1 2 3 Crane E., Walker P., Day R. (1984) Directory of important world honey sources, International Bee Research Association, London.
↑ Demianowicz Z., Hłyń M., Jabłoński B., Maksymiuk I., Podgórska J., Ruszkowska B., Szklanowska K., Zimna J. (1960) – Wydajność miodowa ważniejszych roślin miododajnych w warunkach Polski. Część I. Pszczeln. Zesz. Nauk., 4(2):87-104.
↑ Jablonski B & Koltowski Z (2002) Nectar Secretion and honey potential of honey plants growing under Poland's conditions - Part XIII. Journal of Apicultural Science, 46: 25 -29
1 2 "Meetaimed". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuli 2016. Vaadatud 7. juulil 2016.
↑ Jabłoński B., Kołtowski Z. (1999) – Nektarowanie i wydajność miodowa roślin miododajnych w warunkach Polski. Część X. Pszczeln. Zesz. Nauk., 43:247-254.

[Janssens-1] 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 Janssens X, Bruneau E, Lebrun P (2006) Prévision des potentialités de production de miel à l’échelle d’un rucher au moyen d’un système d’information géographique. Apidologie 37: 351–365

[Crane-2] 1 2 3 Crane E., Walker P., Day R. (1984) Directory of important world honey sources, International Bee Research Association, London.

[Demianowicz-3] Demianowicz Z., Hłyń M., Jabłoński B., Maksymiuk I., Podgórska J., Ruszkowska B., Szklanowska K., Zimna J. (1960) – Wydajność miodowa ważniejszych roślin miododajnych w warunkach Polski. Część I. Pszczeln. Zesz. Nauk., 4(2):87-104.

[Jablonski2002-4] Jablonski B & Koltowski Z (2002) Nectar Secretion and honey potential of honey plants growing under Poland's conditions - Part XIII. Journal of Apicultural Science, 46: 25 -29

[mesindus-5] 1 2 "Meetaimed". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuli 2016. Vaadatud 7. juulil 2016.

[Jabłoński1999-6] Jabłoński B., Kołtowski Z. (1999) – Nektarowanie i wydajność miodowa roślin miododajnych w warunkach Polski. Część X. Pszczeln. Zesz. Nauk., 43:247-254.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]