Curaçao
 |
See artikkel räägib saarest; likööri kohta vaata artiklit Blue Curaçao |
 | Artiklis puuduvad viited. |
| Curaçao saar | |
|---|---|
.jpg) Vaade saarele | |
| Ümbritseb | Kariibi meri |
| Saarestik | ABC saared |
| Koordinaadid | 12° 12′ N, 69° 0′ W |
| Pindala |
444 km²  |
| Kõrgeim koht |
Christoffelberg (372 m) |
  | |
 | |
| Curaçao maa | |
|---|---|
|
| |
| papiamento Pais Kòrsou | |
| hollandi Land Curaçao | |
|
| |
|
| |
|
Pindala: 444 km² | |
|
Elanikke: 152 849 (2023)[1] | |
| Rahvastikutihedus: 344 in/km² | |
| Pealinn: Willemstad | |
 Curaçao asendikaart |
Curaçao (hollandi; papiamento Kòrsou) on Kariibi meres Venezuela ranniku lähedal asuv saar ja Madalmaade Kuningriigi koosseisu kuuluv autonoomne maa.
Saar moodustab koos väikese asustamata Klein Curaçao saarega ühe territoriaalse terviku ning kuulub nn ABC saarte hulka (Aruba, Bonaire ja Curaçao). Neist on Curaçao nii pindalalt kui ka rahvaarvult suurim.
Curaçao pindala on 444 km². Saare elanike arv oli 2003. aastal umbes 133 600, 2010. aastal umbes 142 200, 2026. aastal 157 100 inimest.[2] Rahvastik on etniliselt mitmekesine ning koosneb Euroopa, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Aasia päritolu elanikest. Suurem osa elanikkonnast elab pealinnas Willemstadis ja selle ümbruses.
Curaçao avastasid eurooplaste jaoks 1499. aastal Hispaania meresõitjad ja konkistadoorid Alonso de Ojeda[2] ja Amerigo Vespucci, mille järel Hispaania koloniseeris saare. 1634. aastal hõivas saare Hollandi Lääne-India Kompanii Johannes van Walbeecki juhtimisel ning sellest kujunes oluline orjakaubanduse keskus.[2] Napoleoni sõdade ajal kuulus saar kahel lühikesel perioodil Suurbritanniale (1800–1803 ja 1807–1816). Pärast sõdu läks Curaçao taas Madalmaade kontrolli alla ning jäi Hollandi koloniaalimpeeriumi osaks kuni 20. sajandini.[2]
Aastatel 1954–2010 kuulus Curaçao autonoomse territooriumina Hollandi Antillide koosseisu. Pärast Hollandi Antillide likvideerimist 10. oktoobril 2010 sai Curaçaost Madalmaade Kuningriigi autonoomne maa (land), samasuguse staatusega nagu Aruba ja Sint Maarten.[2]
Curaçao halduskeskus ja suurim linn on Willemstad, mille ajalooline kesklinn ja sadam kuuluvad alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse nime all Willemstadi ajalooline ala, kesklinn ja sadam. Linn on tuntud oma värvikireva koloniaalarhitektuuri ja loodusliku süvasadama poolest.
Majanduses on olulisel kohal turism, naftatöötlemine, finantsteenused ja sadamategevus. Curaçao on üks Kariibi mere tähtsamaid kruiisiturismi sihtkohti.
Ametlikud keeled on hollandi, papiamento ja inglise keel. Kõige laialdasemalt kasutatakse igapäevaelus papiamento keelt, mis on portugali, hispaania, hollandi, inglise ja Aafrika keelte mõjudega kreoolkeel.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/curacao/summaries/#people-and-society. Vaadatud 4.08.2023.
- 1 2 3 4 5 "Curacao | Flag, Map, Anthem, Caribbean, Caquetío, Netherlands Antilles, Politics, Economy, & History | Britannica". Encyclopedia Britannica (inglise). Vaadatud 20. juunil 2026.
